/nginx/o/2024/10/26/16446172t1hac8d.jpg)
USA president Joe Biden tegi reedel ajaloolise pöördumise, kui vabandas ametlikult riigi ühe süngema peatüki eest, mis puudutas põliselanikest laste sunniviisilist äraviimist nende perekondade juurest ja paigutamist väärkohtlemist viljelenud internaatkoolidesse, mis töötlesid lapsi nende kultuuritausta mälust kustutamise nimel.
Alates 1800-ndatest aastatest kuni 1970-ndateni välja, kasutasid USA võimud sadu selliseid internaatkoole üle kogu riigi põliselanike lapsi sunniviisiliseks assimileerimiseks ühiskonda, surudes neile peale Euroopa asunike kultuuri, sealhulgas kristlusesse pöördumist.
Hiljutine valitsuse ettekanne paljastas õõvastavaid juhtumeid, kus lapsi oli füüsiliselt, vaimselt ja seksuaalselt väärkoheldud, lisaks tuvastati pea tuhande lapse surm aja jooksul sellistes koolides.
«Ameerika Ühendriikide presidendina vabandan ma ametlikult selle eest, mida me tegime,» ütles ta kõnes Gila jõe indiaanlaste kogukonnas Arizona osariigis Laveen Village'i linnas.
Valge Maja tegi Bideni esinemisest otseülekande.
/nginx/o/2024/10/26/16446174t1he90e.jpg)
Biden nimetas pea 150 aastat sellise koolisüsteemi olemasolu üheks «kõige õudsemaks peatükiks Ameerika ajaloos» ning «meie hingede patuks».
«Ma tean, et ükski vabandus ei saa ei praegu ega tulevikus heastada seda, mis läks kaduma föderaalse internaatkooli poliitika pimeduse ajal,» ütles riigipea. «Täna liigume me viimaks edasi, valgusesse.»
/nginx/o/2024/10/26/16446173t1he2c2.jpg)
Bideniga koos viibis üritusel siseminister Deb Haaland, kes on esimene põliselanikust valitsuskabineti minister.
Föderaalvõimudel «ei õnnestunud hävitada meie keeli, meie tavasid, meie eluviisi», ütles ta, lisades, et vaatamata kõigele, mis juhtus, me oleme jätkuvalt siin.
Bideni administratsiooni ajal on Ameerika põlisasukate kogukondadesse tehtavad investeeringud kasvanud hüppeliselt, täidesaatva võimu sammud on laiendanud hõimualade autonoomiat.
Sarnase ametliku vabandusega oma riigi põliselanike ees sai eelnevalt maha Kanada, kus tuhanded lapsed surid samasugustes internaatkoolides. Analoogseid juhtumeid tuleb üha rohkem välja paljudest riikidest, kus põlisasukaid on ajalooliselt väärkoheldud ning kus võimud on üha enam hakanud möönma.
/nginx/o/2024/10/26/16446171t1hf97e.jpg)
Ühendriikides oli 37 osariigis ja toonastel territooriumitel kokku enam kui 400 sellist kooli, mida enamasti haldasid kirikud.
Põlisasukate lapsi viidi väevõimuga minema poliitika alusel, mida aktivistid nimetavad kultuuriliseks genotsiidiks, mida teostati nende «tsiviliseerimise» sildi all. Tegu oli jõhkra kavaga, mida omal ajal võeti kokku lausega «Tapa indiaanlane, päästa inimene.»
Navajo rahva vanem ja ravitseja Emerson Gorman ütles 2020. aastal usutluses uudisteagentuurile AFP, et tema viidi oma pere juurest minema siis, kui ta oli vaid viie aasta vanune.
Internaadis sunniti poisse lõikama maha nende pikad patsid, neil keelati rääkida oma emakeeles, neile öeldi, et nende usund on kurjast ning neid sunniti katoliiklust usutunnistusena vastu võtma.
Ametlikud vabandused riigi ajaloos toime pandud pattude pärast on haruldased.
Aastal 1988 allkirjastas toonane vabariiklasest president Ronald Reagan seaduse, millega maksti hüvitist enam kui 100 000 jaapanlasest ameeriklasele, keda Teise maailmasõja ajal hoiti koonduslaagrites.
President Bill Clinton vabandas 1997. aastal ametlikult kurikuulsa 20. sajandi keskpaiga meditsiinilise eksperimendi eest, kui sadadel mustanahalistel meestel jäeti teadlikult ravimata süüfilis.
Aastal 2016 sai Barack Obamast esimene ametis olev riigipea, kes külastas Hiroshimat, ehkki ta ametlikult vabandust tuumapommide heitmise pärast ei esitanud.
Samuti palus USA esindajatekoda 2008. aastal vabandust Aafrika-Ameerika 246 aastat väldanud orjakaubanduse ja rõhuvate Jim Crow nimeliste seaduste eest. Aasta hiljem kiitis samasuguse otsuse heaks ka senat.
Samas tuleb tähele panna, et kongressi esitatud vabandustega ei kaasnenud hüvitisi orjade järeltulijatele.