:format(webp)/nginx/o/2024/10/27/16447805t1h48ea.jpg)
Jaapanis leiavad täna aset viimaste aastate pingelisimad valimised, kus peaminister Shigeru Ishiba ja tema mõjukas Liberaaldemokraatlik Partei (LPD) seisavad silmitsi potentsiaalselt halvima tulemusega alates 2009. aastast.
Jaapanlased hääletavad ülipingelistel parlamendivalimistel
Ishiba ennetähtaegsete valimiste otsus võib talle saatuslikuks saada ning valitsuspartei võib pühapäeval esimest korda 15 aasta jooksul parlamendienamusest ilma jääda.
Rahvusringhäälingu NHK lävepakuküsitluse kohaselt kaotas LDP esmakordselt alates 2009. aastast parlamendienamuse. Prognoosist ei selgu, kas LDP suudab säilitada enamuse koos oma pikaajalise koalitsioonipartneri Komeitoga.
Prognoosi kohaselt võidab LDP 465-kohalises parlamendis 153 kuni 219 mandaati, mis on vähem kui enamuseks vajalik 233. Koos Komeitoga, millele ennustatakse 21-35 mandaati, oleks praegusel koalitsioonil 174-254 kohta.
Endise peaministri Yoshihiko Noda juhitud Põhiseaduslik Demokraatlik Partei (CDP) peaks võitma 128-191 mandaati, võrreldes praeguse 96-ga, ennustas NHK.
Jaapani eelmistel üldvalimistel 2021. aastal võitis LDP parlamendis 259 kohta, Komeito 32.
Peaminister ütles NHK prognoosi kommenteerides, et rahvas on andmas tema skandaalidest räsitud parteile karmi hinnangu. "Me oleme saamas karmi hinnangut," lausus ta ringhäälingule.
Ishiba astus ametisse vähem kui kuu aja eest pärast tasavägist heitlust valitsevas LPDs, mis ei ole viimasest 69 aastast võimul olnud vaid neljal.
«See on katse luua uus Jaapan, mis muudaks drastiliselt Jaapani ühiskonna olemust,» ütles 67-aastane endine kaitseminister valimisi välja kuulutades. «Et see suur muutus julgelt läbi viia, on meil vaja rahva usaldust.»
Ishibale ei tule kasuks aga opositsioonierakonna CDP uue juhi Yoshihiko Noda populaarsus. Ekspeaminister Noda ja praegune valitsusjuht Ishiba on ühevanused.
Noda seisukohad ei sarnane LDPga, ta on põhimõtteliselt konservatiiv, ütles Ritsumeikani ülikooli poliitikateadlane Masato Kamikubo.
«CDP ehk Noda võib olla alternatiiv LDP-le. Seda arvavad paljud valijad.»
Jaapan seisab silmitsi paljude väljakutsetega. Rahvaarv langeb prognooside põhjal järgmise 50 aasta jooksul ligi kolmandiku võrra, kuid tööjõupuudus on paljudes sektorites juba praegu.
Maailma neljandas majanduses on seisak, nõrk jeen on viimastel aastatel viinud üles impordi hinnad, eriti on seda märgata energia tootmises ikka veel valdavate fossiilkütuste juures.
Küsitluste põhjal teeb valijatele kõige enam muret inflatsioon, aga ka partei musta kassa skandaal, mis sai saatuslikuks Ishiba eelkäijale Fumio Kishidale.
Jaapani riigivõlg sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kohta on üks maailma kõrgemaid, kuid valitsusel tuleb leida raha üha kasvava eakate arvu ülalpidamiseks.
Teine suur valdkond on kaitsekulutused, mida Kishida lubas kahekordistada, tugevdades sõjalisi sidemeid USAga vastukaaluks Hiinale.
Ishiba on lubanud taaselustada maapiirkonnad, kus aprillikuise uuringu põhjal ähvardab kadu rohkem kui 40 protsenti linnadest ja asulatest.
Uus peaminister on lubanud ka deflatsiooni selja taha jätta – seisvad või langevad hinnad on Jaapanit kimbutanud aastakümneid – ning suurendada sissetulekut ergutuspaketiga.
Ta on rääkinud plaanist tõsta sel kümnendil alampalka rohkem kui 40 protsendi võrra, ehkki see võib anda valusa hoobi paljudele väikeettevõtetele.
Lühikeste mesinädalate järel on peaministri toetus aga langenud ning Kyodo Newsi viimaste küsitluste põhjal ei ole valitsusega rahul 40 protsenti jaapanlastest.
Ajalehe Ashiba küsitluse põhjal on valitsusega rahul 33 protsenti ja rahulolematuid 39 protsenti. Tulemus on halvem kui Kishidal enne 2021. aasta valimisi.
Tokyo ülikooli polioloogi Yu Uchimura sõnul ei ole aga kindel, kas opositsioon suudab olukorda ära kasutada ja ise enamuse saavutada, sest alatasa kisutakse isekeskis ning minnakse väga kiiresti laiali.