/nginx/o/2016/12/19/6189451t1hfb68.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449664t1h1276.jpg)
Paljudel Hispaanias jooksid külmajudinad üle selja, kui nad nägid 1. augustil, kuidas «ajakirjanik» Pablo González sammus Moskvas alla lennukitrepist, mille juures ootas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin.
KOHALIK VAADE ⟩ Pablo González – Vene spioon, kes peitus Hispaania ajakirjaniku maski taha
González oli üks kaheksast inimesest, keda Putin nõudis läänelt tagasi vastutasuks alusetult vangistatud The Wall Street Journali ajakirjaniku Evan Gershkovichi ja hulga Vene opositsioonitegelaste vabastamisele. Vangidevahetusele eelneva paari aasta kestel olid Hispaania ajakirjanike ühendused ja liidud mõistnud järjepidevalt hukka Gonzáleze Poolas vahi alla hoidmise ilma süüdistust esitamata.
Hispaania kodaniku pidasid Poola võimud Przemyślis kinni kõigest mõni päev pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris. Ametliku teate kohaselt kahtlustasid nad Gonzálezt «välismaa luureteenistuse tegevuses osalemises», väites, et ta oli Vene sõjaväeluure (GRU) agent.
Gonzáleze perekond kinnitas järjekindlat, et mees on süütu, ning nii Hispaania ühiskonnas kui ka ajakirjanike ringkondades avaldati talle laialdast toetus, kuna teda hoiti pikalt eeluurimisvanglas ilma ametlikku süüdistust esitamata. Vasakpoolsete seast kostis aga väiteid, et González langes sõnavabaduse piiramise ohvriks, sest ta ei olnud avalikult Putinit hukka mõistnud. Hispaania valitsus juhtumisse rohkem ei sekkunud, küsis vaid Varssavilt selgitust toimuva kohta.
Kuid sel augustikuu õhtul, kui Venemaa autoritaarne liider tervitas Gonzálezt Moskvas kui kangelast, varisesid kõik veendumused ajakirjanikuna tegutsenud mehe süütusest põrmu.
Pablo González Yagüe sündis 1982. aastal Venemaal, kus ta sai nimeks Pavel Rubtsov. Tema vanaisa oli nn sõjalaps, kelle Hispaania vabariiklik valitsus evakueeris 1936.–1939. aastani kestnud kodusõja ajal Baskimaalt ajutisena kavandatud maapakku Jossif Stalini juhitud Nõukogude Liitu. Kui kindral Francisco Franco väed aga sõja võitsid, jäid need lapsed püsivalt võõrsile.
Moskva poisist Baskimaa venelaseks
Nii elaski Pablo González kuni üheksa-aastaseks saamiseni Paveli nime all Moskvas. Kui kommunistlik režiim 1991. aastal kokku varises, kolis poiss koos emaga Hispaaniasse ja Pavel Rubtsovist sai Hispaania kodanik Pablo González.
Ta õppis Barcelona ülikoolis slaavi filoloogiat ning asus ajakirjanikuna tööle tillukeses kohalikus ajalehes, millele artikleid kirjutades reisis ta Ida-Euroopasse konflikte kajastama, sealhulgas Venemaa 2014. aasta agressiooni Donbassis Ida-Ukrainas.
Erinevalt koos temaga tänavu suvel välja vahetatud Kremli hüvanguks luuranud nn illegaalidest ei varjanud González kunagi oma perekonna sidemeid Venemaaga. Tema kodukandis Baskimaal kutsusid sõbrad meest lausa Paveliks või kasutasid hüüdnime Venelane.
2019. aastast saadik külastas González regulaarselt Poolat, kus tal tekkis romantiline suhe ühe kohaliku naisega. Varssavi väitel tegutses González juba siis Moskva spioonina. Samal ajal reisis hispaania-vene päritolu vabakutseline ajakirjanik aga sageli ka Ukrainasse ja nii mõnelgi puhul külastas tänu oma ametile koos Ukraina armee liikmetega paiku, kus tal oli võimalik koguda salajast infot.
Mõni nädal enne täiemahulise sõja puhkemist 2022. aasta veebruaris pidas Ukraina politsei Gonzáleze kinni riigi idaosas Avdijivka lähedal. Nad süüdistasid teda Venemaa heaks spioneerimises, kuid ei võtnud teda vahi alla, vaid käskisid tal riigist lahkuda.
Gonzáleze seadmetest leidsid nad tema koostatud raporteid Vene opositsiooni liikmete kohta ja andmeid, mis olid varastatud võõrastest arvutitest.
Üsna varsti pärast seda, 28. veebruaril pidas Poola politsei ta kinni. Gonzáleze seadmetest leidsid nad tema koostatud raporteid Vene opositsiooni liikmete kohta ja andmeid, mis olid varastatud võõrastest arvutitest.
Üks Gonzáleze luuretöö sihtmärke oli 2015. aastal mõrvatud Vene mõjuka opositsioonitegelase Boriss Nemtsovi tütar Žanna Nemtsova, kellega ta oli kohtunud Brüsselis 2016. aastal. González kirjutas raporteid ka Kremli-vastase poliitiku Ilja Jašini kohta, kellega ta oli tutvunud Madridis ja püsis sõbralikes suhetes hiljemgi.
Nii Nemtsova kui Jašin on hiljem Gonzálezt kirjeldanud väga ligitõmbavana ja äärmiselt võimekana inimeste usalduse võitmisel.
Poola prokuröride sõnul kirjutas González oma GRU juhtidele aastaid raporteid eri rajatiste, taristu ja inimeste kohta, kellega tal kästi kontakti otsida. Poola võimud oletavad ka, et reisidel Ukrainasse jälgis ta, kuhu koondati vägesid ja sõjavarustust. Hispaania ajalehe El Mundo andmeil pääses González ajakirjanikuna muu hulgas Poola suurimasse elektrijaama, väisas Gruusias USA sõjaväeohvitseri pulma ning külastas NATO Parlamentaarse Assamblee kohtumist, kust kirjutas Vene sõjaväeluurele põhjaliku raporti.
Palju vastuseta küsimusi
Ühendkuningriigi välisluureteenistuse (MI6) juht Richard Moore väitis, et González vaid «kehastas Hispaania ajakirjanikku», kirjeldades teda kui Vene illegaali – salaagenti, kes võtab endale välismaalase identiteedi, et tegutseda võõrsil selle varjus pikka aega. Illegaalid kulutavad sageli aastaid väljaõppele, mis aitab neil varjata oma tegelikku päritolu ja esineda veenvalt välismaalasena.
Seda, mis on aga Pablo Gonzáleze ehk Venelase tegelik lugu, pole seni keegi suutnud avalikkuse ette tuua. Pole selge, millal Moskva ta oma teenisusse värbas, või seegi, mis kahju ta oma spioneerimisega teha võis. On siiski ilmne, et ta kasutas tööd ajakirjanikuna Venemaa luurehuvide teenimiseks.
:format(webp)/nginx/o/2024/10/28/16449665t1hc52b.jpg)
Nii sai temast ka osa külma sõja järgsest suurimast vangidevahetusest Venemaa ja lääne vahel, mis hakkas lahti rulluma tänavu 1. augustil Türgis Ankara lennuväljal. Vene lennuk võttis sealt peale Gonzáleze ja ülejäänud läänes kinni peetud Vene kodanikud, nende seas Berliinis Tšetšeenia võitleja tapnud Vadim Krassikovi.
Mõni päev hiljem rääkis González Vene riigitelevisiooni eetris oma väljavahetamisest ja sellest, mis tundeid tekitas temas see, et Putin tervitas seltskonda Moskvas kui kangelasi. «Ma tulin välja ja nägin, et Vladimir Vladimirovitš Putinit tervitas meid – president! Ma ei tea, kas see paistis välja, aga ma treenisin trepist alla tulles oma kätt. Ma tahtsin olla kindel, et ma annan talle korraliku, tugeva, meheliku käepigistuse,» kirjeldas spioon.
Putin võttis Venemaale naasnud agendid vastu lennujaama terminalis ja teatas: «Te saate riiklikud autasud ja me kohtume uuesti, et rääkida teie tulevikust. Praegu tahan ma teid lihtsalt õnnitleda koju tagasi pöördumise puhul.»
Ligi 3000 Hispaaniast evakueeritud last jäi kodusõja järel Nõukogude Liitu lõksu
/nginx/o/2024/10/28/16449666t1hde9e.jpg)
Vene sõjaväeluure spioonina vahele võetud Pablo Gonzáleze sünninimi võib küll olla Pavel Rubtsov, kuid tema hispaaniapärase kõlaga nimi on samavõrra päris – tema vanaisa Andrés González Yagüe oli üks ligi 3000 lapsest, kes evakueeriti Hispaania kodusõja ajal lahingute jalust Nõukogude Liitu.
Erinevalt paljudest toona kodumaalt ära viidud Hispaania lastest ei naasnud ta aga sünnimaale, vaid alles tema tütar Elena kolis pärast Nõukogude Liidu lagunemist tagasi Baskimaale, kus andis Pavelile uue eesnime Pablo ja oma isa perenime.
Kokku evakueeris vabariiklik valitsus Hispaania kultuuriministeeriumi andmeil sõja teelt 1937. ja 1938. aastal rohkem kui 30 000 last, neist enamik oli pärit riigi põhjaosast Baskimaalt ning Kantaabria ja Astuuria piirkonnast, mis olid küll vabariiklaste kontrolli all, kuid kindral Francisco Franco natsionalistlikest vägedest sisse piiratud.
Enamik nn sõjalastest, kokku umbes 20 000, leidis pelgupaiga naaberriigis Prantsusmaal, 5000 last jõudis Belgiasse, umbes 4000 Ühendkuningriiki, 3000 Nõukogude Liitu ja umbes 800 Šveitsi. Veel üle 450 lapse seilas aga üle Atlandi ookeani Mehhikosse.
Kui suurem osa võõrsile evakueeritud lastest naasis pärast vabariiklaste kaotusega päädinud kodusõja lõppu ja Franco diktatuurirežiimi kehtestamist 1939. aastal kiiresti Hispaaniasse, siis Nõukogude Liitu ja Mehhikosse saadetud jäid võõrsile palju kauemaks või lausa alatiseks.
Mehhiko keeldus tunnustamast Franco režiimi ja lapsi tagasi saatmast. Nõukogude Liitu viidud lapsed kannatasid aga pikalt nii puudust kui tagakiusamist, enne kui neil 1950ndate teises pooles Hispaaniasse naasta lubati.
Nende esindusühenduse Los Niños de Rusia (Venemaa Lapsed) veebilehe teatel tervitati esialgu toonases Leningradis maabunud lapsi suure peoga. 1937. aastal sinna koos umbes 1200 lapsega jõudnud Raúl Morales meenutas hiljem: «Neile olime me kangelasliku rahva lapsed, kes kannatasid fašistliku rünnaku all.»
Lapsed paigutati laiali üle Venemaa ja Ukraina ning Nõukogude võimud kavatsesid neile anda marksistlikku haridust, et siis saata nad sõja järel kommunistlikku Hispaaniasse, kus nad oleks moodustanud uue poliitilise eliidi, kirjutas The Guardian. Vabariiklaste kaotus, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine ja lõpuks Natsi-Saksamaa kallaletung muutsid Hispaania lapsed aga koormaks. Kuigi kokkuleppel Hispaania Kommunistliku Parteiga evakueeriti nad rindest kaugemale, tähendas seal valitsev puudus, et paljud surid haiguste ja alatoitumuse tõttu. Ligi poolsada neist hukkus Leningradi blokaadi ajal.
Nõukogude Liidus eksiilis olnud Hispaania Kommunistliku Partei toonase liidri Jesús Hernándeze mälestusteraamatu järgi oli 1947. aastaks elus vähem kui 2000 kümnend varem evakueeritud lastest.
Enamik nüüdseks juba täiskasvanud evakueeritutest sai naasta Hispaaniasse alles 1956. ja 1957. aastal, kui Madridi ja Moskva suhted paranesid. Paljud neist läksid hiljem uuesti Nõukogude Liitu, sest ei suutnud kohaneda eluga pere juures, ja natsionalistliku režiimi võimud kahtlustasid neid ka kommunistlike tõekspidamiste järgimises.
Pablo Gonzáleze vanaisa Andrés González Yagüe sattus The Guardiani andmeil Nõukogude Liidus Moskva lähedale Obninskisse ja asus pärast tehnikahariduse omandamist tööle ZiLi autotööstuses, kasvatades venelannast abikaasa Galinaga kahte last, neist üks Pablo Gonzáleze ema.