JAAK PROZES ⟩ Karjala rahva kümnes kongress – ilma kriitikata ja kontrolli all

Karjala 10. kongress Petroskoi (Petrozavodsk) hotellis Piter Inn. Foto: Gov.karelia.ru

Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvad korraldavad tänavu üle nelja aasta oma rahvuskongresse, kuid seda oma riigivõimu valvsa kontrolli all.

Varem toimusid rahvuskongressid vahetult enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi ja tihtipeale valiti just seal ka oma rahva delegaadid maailmakongressile. Nüüd on aga maailmakongresside tulevik ebaselge, sest 2021. aastal otsustas Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon, et neil pole otstarbekas Tartus toimuvast 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressist osa võtta. 2022. aastal tungis Venemaa Föderatsioon kallale Ukrainale ja sai mõistetavaks, miks katkestati Venemaa soome-ugri rahvaste väliskontaktid eestlaste, soomlaste ja ungarlastega. Tänavu oleks pidanud toimuma järjekordne maailmakongress, kuid see jäi ära.

Soome-ugri rahvaste oma rahvuskongressid siiski toimuvad. Kuid seda riigivõimu valvsa kontrolli all, kelle esindajad juhivad kongressi korraldavat orgkomiteed ja jälgivad, et keegi jumala pärast midagi riigivastast ei ütleks. Ei mingeid erilisemaid rahvuslikke nõudmisi, ei mingit kriitikat.

Venemaal peab olema kõik hästi ja eriti hea peab olema praegu, sest Vene rahvast peab konsolideerima. Suurriiki ümbritsevat vaenlased, kes kohe-kohe tungivat neile kallale, ja juba praegugi kaitsvat Vene riik ennast. Sedapuhku «kaitstakse» end Ukrainas uusi maid anastades ja selles osalevad ka soome-ugri rahvad.

Hambutu resolutsioon

Karjala rahva kümnes kongress toimus 20.–21. septembril Petroskoi (Petrozavodsk) hotellis Piter Inn. Kongressist võttis osa 150 inimest, nende seas 66 delegaati vabariigi kõigist rajoonidest. Lisandusid külalised vabariigi võimuorganitest, aga ka Peterburist ning Tveri ja Leningradi oblastist.

Kõrgeid külalisi oli kongressil tõesti üksjagu, kes kõik ka esinesid ja tervitasid. Näiteks märkis Karjala Vabariigi juht Artur Parfentšikov, et juba ajaloolisest ajast, mil karjalased võtsid üle õigeusu ja sidusid seeläbi oma saatuse Venemaaga, on rahvas Venemaad kaitsnud. Praegugi kaitsvat karjalased Venemaad, toetades riigi sõjalist erioperatsiooni Ukrainas. Edasi leidis ta, et delegaadid võiks tähelepanu pöörata karjalaste ristiusustamise 800. aastapäeva tähistamisele 2027. aastal. Vastava otsuse tegi Venemaa president Vladimir Putin isiklikult, sest ta peab seda sündmust väga tähtsaks.

Kongressi töö toimus kolmes sektsioonis: karjalaste rahvuslikud territooriumid; olevik ja tulevik; tänapäeva karjalaste perekond ning karjala keel ja kultuur. Karjala eripära on see, et vabariigi sees on kolm rahvusrajooni: Uhtua (Kalevala), Prääsa ja Aunuse (Olonets), kus karjalased elavad kompaktselt ja moodustavad enam kui poole rajoonide elanikkonnast. Perekonnasektsiooni ellukutsumine oli tingitud asjaolust, et Venemaa president kuulutas 2024. aasta perekonna aastaks. Keele ja kultuuri sektsioon on soome-ugri rahvaste kongressidel traditsiooniline, sest muresid rahvuskeelte säilimise ümber jagub.

Karjala Vabariik ja karjala keele levik. Foto: Pm

Kongressi sõnavõtud olid aga vaoshoitud ja sõnu valivad. Siiski kritiseeriti näiteks ametnikke, kes plaanivad karjalaste ainukese omakeelse ajalehe Oma Mua mahu vähendamist ja lehe taas mustvalgeks muutmist. Samuti tõstatati ebaeetiliste ärimeeste problemaatika, kes tahavad rajada karjalaste rahvusküladesse Törökkässe (Tereki) ja Mundjärvisse (Munozero) suusakuurorti ning seeläbi hävitada karjala kultuuri ja mälestust neis külades sündinud kuulsatest karjalastest.

Pärast sektsioonides peetud ettekandeid asuti arutama üpris hambutut rahvuskongressi resolutsiooni, kuhu oli esitatud hulganisti lisaettepanekuid. Oleks võinud eeldada, et resolutsiooni läheb punkt karjalaste kuulutamise küsimusest Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliseks põlisrahvaks. Kui 2010. aastal elas Venemaa Föderatsioonis 60 815 karjalast, siis 2020. aasta rahvaloenduse järgi on karjalaste arv langenud 32 422-le, kellest omakorda elab Karjalas vaid 25 901. Venemaa seaduste järgi on väikesearvulised põlisrahvad rahvad, kelle liikmete arv on alla 50 000. Karjala Vabariik on seega esimene Vene Föderatsiooni subjekt, mille nimirahvas on muutunud arvuliselt väikesearvuliseks põlisrahvaks.

Niikaua kui kongressil pole juriidilist staatust, ei saada ka karjalaste keele ja kultuuri kaitsmiseks näidata seadusandliku initsiatiivi.

Võimud aga ei soovinud seda arutelu ega sellise punkti lisandumist resolutsiooni. Osa delegaate seda siiski soovis, sest nende meelest võimaldaks see karjalastele riigi kaitset ja annaks õiguse saada soodustusi maa-, vee- ja metsaressursside kasutamisel. Valdava osa karjalaste meelest, keda toetasid ka riigiametnikud, tähendaks selline ettepanek aga signaali Karjala Vabariigi likvideerimiseks ehk ühendamiseks teiste oblastitega. Samuti võiks sellega igaveseks sulguda karjala keelele ametliku või riigikeele staatuse andmise küsimus.

Resolutsiooni läks taas sisse punkt karjala keelele riigikeele staatuse andmisest. Seda on karjalased nõudnud juba alates 1991. aastast, kuid see on siiani jäänud täitmata sooviks. Praegu on vastavalt Karjala Vabariigi põhiseaduse punktile 11 vabariigi riigikeeleks vene keel.

Vabariigis võib saada riigikeeleks ka mõni teine keel, kuid seda vaid referendumi tulemusel. Kuna karjalasi on vabariigis umbes viie protsendi ümber, siis vaevalt et karjala keel referendumi abil riigikeele staatust saaks.

Keeleküsimusi oli resolutsioonis mitu. Näiteks ei lubata karjala ajalehe Oma Mua mahu vähendamist ega selle muutmist mustvalgeks, mis on ka loomulik, sest ajalehe asutajaks on kongress ise. Veel võiks mainida resolutsiooni punkti, mis juhib tähelepanu karjalakeelsete kohanimede kasutamisele ja sellele, et neis tehakse hulganisti vigu.

Resolutsioonis rõhutatakse, et on vaja jätkata emakeeleõpetajate koolitamist, kuid arutelude käigus jäi välja märkus, et Petrozavodski ülikoolis lõpetati karjala keele õpetajate koolitamine. Samuti jäi välja punkt, mis kohustas haridusministeeriumi suurendama karjala keele tundide arvu nädalas kolmeni. Praegu on nii, et karjalased saavad oma emakeelt õppida heal juhul kaks korda nädalas ja sedagi vaid vanemate nõusolekul.

Samas õnnestus resolutsiooni kirja panna punktid «keelepesade» toetamise vajalikkusest ja etnoloogilisest ekspertiisist. Viimane on vajalik, et kaitsta karjalaste asualasid tööstuse arendamise eest.

Uued juhid

Kuhugi ei jõudnud arutelud anda kongressile kui karjala rahvast esindavale organisatsioonile juriidiline staatus, mis tähendas omakorda mitme delegaadi meelest seda, et tegemist oli taas vaid kokkutulekuga. Kui eelnevalt on seda otseselt rahastatud Karjala Vabariigi rahvus- ja regionaalpoliitika ministeeriumi eelarvest, siis nüüd kirjutas Karjala Rahva Liit selleks vastavasisulise projekti. Kongress aga pole projekt. Niikaua kui kongressil pole juriidilist staatust, ei saada ka karjalaste keele ja kultuuri kaitsmiseks näidata seadusandliku initsiatiivi.

Vastav staatus on komide esindusorganil, kuid komid on ka ainukese Venemaa Föderatsioonis elav soome-ugri rahvas, kellel on selline õigus. Praegu jäi resolutsiooni teksti kirja, et kongress on nimetatud karjalaste legitiimseks esindusorganiks.

Kongressil valiti uued liikmed juhtorganitesse. Volikogu liikmete arv laienes sedapuhku tunduvalt, nüüd on kongressi juhtorganis liikmeid koguni 35 ehk siis sinna valiti enam kui pool kongressi 66 delegaadist.

Volikogu juhatusse valiti 11 inimest. Juhatuse esimeheks valiti Aunuse (Olonetsi) karjalaste aktivist Inga Gurilova. Eelmine juht vienakarjalane Raissa Samodajeva enam uuesti ei kandideerinud, kuid esimehe kohale oli päris tõsine konkurss.

Uus esimees tegi täiesti pretsedenditu ettepaneku, et volikogu esimees võiks vahetuda igal aastal ja kongresside vahelisel ajal ehk siis 2026. aastal peaks korraldama vahekonverentsi. Vahekonverents teeks kokkuvõtteid sellest, kuidas resolutsioonis esitatud punkte täidetud on.