Kiiev nõustus jätkama Vene nafta transiiti Ungarisse, kuigi Kreml teenib selle pealt miljardeid dollareid sõja jätkamiseks Ukrainas. Miks otsustas Ukraina sellega nõustuda?
KOHALIK VAADE ⟩ Ukraina lubab Kremlil teenida naftatransiidiga sõjaks miljardeid (1)
Septembris sai teatavaks, et Ungari ja Ukraina saavutasid kokkulepe Vene naftatransiidi jätkamiseks Ukraina territooriumi kaudu. Kokkuleppe sisu on senini jäänud salajaseks. Pooltega rääkides õnnestus siiski teada saada huvitavaid detaile.
Kogu loo taust on selles, et suvel keelas Ukraina julgeolekunõukogu Vene firma Lukoili toornafta transiidi Družba-nimelise torujuhtme kaudu. Družba torujuhe ehitati veel Nõukogude Liidu ajal selleks, et pumbata Volga-Uurali regiooni naftat tollastesse sotsialismileeri maadesse Ida-Euroopas. Üks selle juhtme harudest jookseb läbi Ukraina ning viib Ungarisse, Slovakkiasse ja Tšehhisse.
Hoolimata kõlavast otsusest ei katkenud Vene nafta vool läbi Ukraina tegelikult hetkekski. Nipp oli Ukraina julgeolekunõukogu otsuse sõnastuses: Lukoili asemel hakkas naftat läbi Ukraina kohe pumpama teine suur Vene naftakorporatsioon Tatneft. Ukraina julgeolekunõukogu, kuhu kuuluvad president, peaminister ja kõikide tähtsamate jõuametkondade juhid, mingeid uusi sanktsioone ei kehtestanud.
Nafta eksport on Venemaa riigieelarve peamine tuluallikas ja seetõttu mõjutab otseselt Venemaa suutlikkust pidada sõda Ukrainas.
Ukrainas on olemas veebileht Russia Fossil Tracker, kus reaalajas tiksuv arvesti näitab, kui palju on Venemaa Ukrainale kallaletungimise järel teeninud fossiilkütuste (nafta, gaas, kivisüsi) müügist. Alates 24. veebruarist 2022 on Venemaa selle äriga teeninud ligi 800 miljardit eurot. Sellest 70 protsenti tuleb nafta ekspordist.
Peamised Venemaa fossiilkütuste ostjad on Hiina ja India. Kuid Euroopa Liidu osa sellest on veerand. Alates sõja algusest on ELi riigid ostnud Venemaalt naftat, gaasi ja kivisütt 204 miljardi euro eest.
Ootamatu kokkulepe
Ungari energeetikafirma MOL Group on riigi kõige kasumlikum ettevõte, see on kogu Kesk- ja Ida-Euroopas üks võimsamaid firmasid. Alates septembrist võtab MOL ametlikult Vene naftat vastu juba Ukraina idapiiril. Niipea kui nafta ületab Ukraina-Vene piiri, kuulub see ametlikult Ungari firmale. Sellest hetkest nimetavad ungarlased seda naftat juba Euroopa, mitte enam Vene naftaks. Formaalselt võimaldab see ungarlastel vältida Euroopa Liidu sanktsioone. MOLi asepresident Gabriel Szabó teatas uhkelt: «Stabiilsed naftavood Ungari ja Slovakkia jaoks on kindlustatud.»
Suvel valitses aga Budapestis paanika. MOLi naftatöötlemistehastel oli reaalne oht jääda ilma Vene naftast. See tähendanuks ligikaudu miljard eurot vähem tulu. Räägiti isegi energeetilisest kriisist. Ungari välisminister Péter Szijjártó tunnistas avameelselt: «Me lihtsalt ei saa ilma Vene naftata hakkama. Meil pole võimalik seda millegagi asendada, pole selleks infrastruktuuri.»
Ukraina riigi juhtkond oli ju ähvardanud Vene nafta transiidi täielikult peatada, kuigi otse seda keegi Kiievis välja ei öelnud. Ungari võimud väitsid, et Ukraina šantažeerib neid Vene naftaga. Ukraina presidendi kantselei esindaja Mõhhailo Podoljak teatas siis: «See ei ole šantaaž. Ungari ja Slovakkia tahavad saada järeleandmisi Venemaalt, mitte meilt. Me kõigest järgime [Euroopa Liidu] sanktsioone.»
Ootamatult jõudsid aga Ukraina ja Ungari valitsus kokkuleppele ning Ukrainas algas hoopis teine jutt. Õigemini tegid kõik näo, et ei tea kokkuleppest mitte midagi. Ukraina peaminister Denõss Šmõhal teatas, et ei olnud üldse nendesse läbirääkimistesse kaasatud. Kes siis kokkuleppele alla kirjutas? Suure tõenäosusega oli see energeetikaminister Herman Haluštšenko, keda peetakse lähedaseks meheks mõjuvõimsale presidendi kantselei juhile Andri Jermakile.
Kokkulepe tähendas Vene naftatransiidi jätkamist Ukraina kaudu. Ukraina võimulolijate soovimatust sellest rääkida on lihtne seletada. Sõjast lõhki puretud Ukraina ühiskond ei aktsepteeri ühtegi argumenti, miks on Vene naftatransiidi jätkumine kasulik, kui samal ajal hukkub Vene rünnakutes iga päeva palju ukrainlasi. Igaüks, kes sel teemal sõna võtab, saab kohe kaela hukkamõistu.
Sõjast lõhki puretud Ukraina ühiskond ei aktsepteeri ühtegi argumenti, miks on Vene naftatransiidi jätkumine kasulik.
«Facebookis oleme kõik sellele vastu. Aga kui vaadata asja laiemalt, siis on vaja transiiti jätkata,» selgitas mulle eravestluses üks Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi meeskonna liige. Paljud pole sellega loomulikult nõus.
«Tundub nii, et julgeolekunõukogu otsus Lukoli kohta oli puhtalt mõeldud publikule. Näitamaks, et võideldakse Vene transiidiga,» rääkis teine Zelenskõi meeskonna liige, kes konkreetselt tegeleb energeetikaküsimustega.
Ukraina muidugi teenib naftatransiidilt, aga samamoodi teenib ka agressor. Agentuuri Bloomberg andmetel teenib Venemaa läbi Ukraina pumbatava nafta pealt aastas kuus miljardit dollarit, Kiiev samal ajal kõigest 150 miljonit – niisiis 40 korda vähem.
Nii Ukraina kui ka Ungari võimudel on omad mitteametliku argumendid, miks Vene naftatransiit peab jätkuma.
Ukraina argument nr 1: Ukraina riiklikul energeetikafirmal Naftogaz on kehtiv kümneaastane leping 2019. aastast Venemaa nafta edasi saatmiseks Euroopasse. Nii seletavad Naftogazi ametnikud. Nende väitel peab Naftogaz täitma oma kohustust, vaatamata isegi täiemahulisele sõjale. Energeetikaekspert Mõhhailo Hontšar viitab aga Ukraina assotsiatsioonilepingule Euroopa Liiduga, milles on 472. punkti all kirjas, et Ukrainal on õigus peatada kaupade transiit sõja või rahvusvaheliselt pingelise olukorra ajal.
Ukraina argument nr 2: transiidi eest saab raha. Ukrainal on seda riigieelarvesse väga vaja, ütles presidendipartei Rahva Teener poliitik. Küsimusele, kuidas see seostub sellega, et Venemaa teenib niimoodi kordades rohkem, vastas see poliitik: siin on juba küsimus selles, kes seda raha efektiivsemalt kulutab. Ühe suure Ukraina riigifirma tippjuht toetas samuti transiidi jätkamist. Tema argument oli, et seda raha saab kasutada torujuhtmete töökorras hoidmiseks. «Kui me lõpetame transiidi, siis kas see peatab agressiooni? Ei peata,» lausus ta eravestluses.
Ungari argument nr 1: ühe Ungari diplomaadi sõnul on Ungaril naftajuhe ka Horvaatiaga, aga seda pole võimalik moderniseerida, sest selle kasutamisel on tõsised tehnilised piirangud. Ungari ei saa seega kuidagi nafta eksportimist mitmekesistada, tuua seda mujalt kui Venemaalt läbi Ukraina. 2022. aastal said mitu Euroopa Liidu riiki Brüsselilt ajutise loa Vene nafta kasutamiseks toorainena oma naftatehaste jaoks. Seejärel pole aga Ungari ega Slovakkia midagi ette võtnud olukorra muutmiseks. MOLi tehased ei suuda endiselt töödelda mingit muud päritolu naftat kui seda, mis tuleb Družba kaudu.
Ungari argument nr 2: Ukraina ja Ungari tihe seotus. Ungari diplomaat tõi välja, et kui Ukraina kindlustab naftatransiidi Ungarisse, siis hiljem saab ta selle diislikütusena tagasi. Lisaks kindlustab Ungari Ukraina Naftogazi jaoks maagaasi importi, mida kasutatakse reservina selleks puhuks, kui tuleb väga külm talv. Ja kolmandaks kindlustab Ungari suure osa elektrienergia impordist Ukrainasse. Vene raketirünnakute tõttu ei suuda Ukraina praegu piisavalt elektrit toota.
Kuidas edasi?
Ukraina on suutnud seni vältida suurt skandaali Vene naftatransiidi teemal. Aga juba on päevakorral järgmine energeetika ja Vene transiidiga seotud probleem: kuidas ja kas üldse hakkab toimuma Vene gaasi transiit Ukraina kaudu Euroopasse 2025. aastal?
Ukraina Naftogaz teatas, et ei sõlmi Gazpromiga uut lepingut järgmiseks aastaks. Mulle tundub aga väga tõenäoline, et me näeme, kuidas Ukraina-Vene piiril muutub Vene gaas äkitselt «Slovakkia gaasiks», nagu muutus Vene nafta äkitselt «Ungari naftaks».
Jaanus Piirsalu: arve tuleb vaadata kontekstis
Ukraina saidi Russia Fossil Tracker andmetel on Venemaa Ukrainale kallaletungimise järel teeninud fossiilkütuste (nafta, gaas, kivisüsi) müügist ligi 800 miljardit eurot. Jämedalt võttes on see 20 korda rohkem kui Ukraina tänavuse riigieelarve tulud ja 4,5 korda rohkem kui Ukraina tänavune SKT.
Alates sõja algusest on ELi riigid ostnud Venemaalt naftat, gaasi ja kivisütt 204 miljardi euro eest. Võrdluseks: Kieli maailma majanduse instituudi andmetel on Euroopa riigid, sh ELi mitte kuuluvad riigid, andnud sama aja jooksul Ukrainale sõjalist ja majanduslikku abi 118 miljardi eurot eest.
Dõmõtro Bobritski viitab loos sellele, et väga huvitav küsimus on, mis hakkab saama Vene gaasi transiidiga alates 1. jaanuarist. Vene gaasist sõltuvad ELi riikidest täielikult Ungari, Slovakkia ja Austria, mis jääksid sellest ilma, kui Ukraina tõesti peatab uuest aastast Vene gaasi transiidi.
Sama huvitav on küsimus, kuidas hakkab saama gaasi Moldova, eriti selle separatistlik ja Venemaale orienteeritud osa (nn Dnestri-äärne vabariik). Kui Moldova tarbib Vene gaasi aastas suurusjärgus miljard kuupmeetrit, siis «Dnestri-äärne vabariik» kaks miljardit kuupmeetrit. Kogu selle Moskva-meelse «vabariigi» tööstus sõltub täielikult Vene gaasist.