ÜRO ekspert: Venemaa kasutab üha ulatuslikumalt piinamist

Copy
ÜRO raportöör Venemaa inimõigusküsimuses Mariana Katzarova.
ÜRO raportöör Venemaa inimõigusküsimuses Mariana Katzarova. Foto: Madis Veltman / Postimees / Scanpix

Venemaa on pärast kallaletungi Ukrainale laiendanud piinamise kasutamist nii kodu- kui ka välismaal, kusjuures seda praktikat on rakendatud eelkõige sõja ajal teisitimõtlemise mahasurumiseks, seisab teisipäeval avaldatud ÜRO inimõiguste eksperdi aruandes.

Piinamine on muutunud «vahendiks, millega lämmatada kodanikuruum, vaigistada kõik sõjavastased või teisitimõtlejad, kõik, kes ei nõustu Venemaa poliitika ja võimudega», ütles raporti autor Mariana Katzarova ajakirjanikele.

Katzarova, kes on ÜRO eriraportöör Venemaa inimõigusküsimustes, märkis, et piinamist on riigis dokumenteeritud juba kolm aastakümmet.

«Kuid nüüd, pärast täiemahulist sissetungi, on sellest saanud kooskõlastatud strateegia,» ütles ta.

ÜRO Peaassambleele esitatud aruande põhjal on piinatud nii ajateenistusest keeldujaid kui ka mobiliseeritud mehi ja sõjaväelasi, kes on keeldunud sõdimast Ukraina vastu.

Rindejoone lähedal on vähemalt 15 mitteametlikku kinnipidamispaika, kus hoitakse ja piinatakse sadu inimesi, et neid karistada, seisab raportis.

Selles märgitakse, et Katzarova taotlused kohtuda Vene ametivõimudega ja külastada riiki on jäänud vastuseta.

Järeldused põhinevad Vene õigusaktide läbivaatamisel, inimõigusrühmade, Vene advokaatide aruannetel ja analüüsidel ning ellujäänute, sealhulgas vene LGBTQ kogukonna liikmete ja vahepeal kodumaale naasnud Ukraina kinnipeetute tunnistustel.

«Venemaa ametivõimud seisavad harva silmitsi vastutusega. Karistamatus on aidanud kaasa piinamise «normaliseerumisele» ühiskonnas ja vägivallakultuuri «legitimeerimisele»,» ütles ta.

Aruandes dokumenteeriti ka mitmesuguseid meetodeid, mida kasutavad õiguskaitseorganid, vangivalvurid ja vangid, kes tegutsevad valitsuse korralduse alusel.

«Jõhkrad meetodid on mõeldud mitte üksi karistamiseks, vaid ka sihipäraseks alandamiseks ja püsivate nii psühholoogiliste kui ka füüsiliste traumade või isegi surma põhjustamiseks.»

Aruandes kritiseeriti ka pikaajalist üksikvangistust, nagu seda tehti opositsioonitegelase Aleksei Navalnõiga, kes suri polaarjoone taguses vanglas selle aasta alguses.

Tagasi üles