OTSUSTAVAD KUUD ⟩ Venemaa lõikab üha teravamalt Ukraina kaitseliine läbi

Ukraina sõdur Lõuna-Ukrainas asuvas väljaõppelaagris 29. oktoobril 2024. a. Foto: IVAN ANTIPENKO / REUTERS / SCANPIX

Ukraina liitlased arutavad kulisside taga, kuidas lülitada Ukraina ellujäämise režiimile. Sõda kestab veel vähemalt kaks aastat ja rindejoon kõigub praegu eluohtlikult.

Kui Ukraina sõda oli kestnud 970 päeva, siis ütles Kiievit külastanud USA kaitseminister Lloyd Austin, et Putin ei ole saavutanud mitte ühtegi eesmärki. «Moskva ei saa Ukrainas kunagi ülekaalu,» kinnitas Austin toona.

Tema seljataga väljendavad Pentagoni ja lääne ametnikud ning Ukraina väepealikud eravestlustes aga üha suuremat muret selle pärast, millise suuna on sõda viimase kuue kuu jooksul võtnud.

Kaalutakse, kuidas järgmistel kuudel Venemaa edasiliikumist takistada, kirjutas Briti nädalaleht The Economist eile.

Ukraina vägedel on õnnestunud Pokrovskis püsida, mis valmistab Putinile piinlikkust, ent mujal idarindel lõikab Venemaa üha teravamalt Ukraina kaitsest läbi.

Kupjanskis lõikasid Venemaa väed Ukraina kaitseväkke sisse, jagades selle koosseisu kahte leeri. Tšassiv Jaris pressisid venelased sisse Siverski pealiini. Vuhledaris on Kremli väed võtnud sisse tugevad positsioonis ja suruvad edasi Kurahhove suunas.

Kurski oblastist tõrjub Venemaa Ukrainat jõuliselt välja ja on juba võtnud tagasi pool ukrainlaste hõivatud aladest.

Lahingud on nii intensiivsed, et USA hinnangutel langeb venelasi rindel kui loogu. Sellel aastal on juba hukkunud ligi 57 000 Vene sõdurit. Samas on Ukraina vägede võimsus ja jõud kustumas.

Ukrainlased on alamehitatud, värsket asendust ei ole tulemas ja noored mehed hoiavad kaitseväeteenistusest kõrvale. Riiki ootab eest demograafiline kriis ja hirmufoon on väga kõrge, kirjeldas The Economist.

Venelaste edu taga on see, et Ukraina õhukaitses haigutavad augud ja Vene luuredroonid pääsevad läbi, mis võimaldab paremini anda raketi- ja ründedrooni lööke.

Õhurünnakute varjus liiguvad venelased edasi, kasutades mootorrattaid, mida on palju keerulisem märgata kui tanke. Ukrainal puudub piisav mürsuvaru, et vastu hakata. Suur koormus on jalaväe peal ja see toob kaasa üha rohkem vigastatuid ning hukkunuid.

Lahingud Ukrainas annavad tunda Venemaa majanduses. Kolmandik Venemaa 2025. aasta riigieelarvest kulub kaitsele. Inflatsioon on tõenäoliselt kaks korda suurem, kui ametlikus statistikas toodud 8 protsenti.

The Economisti analüüs näitab samas, et 2025. aasta on esimene sõja-aasta, mis annab Venemaal leibkondade sissetulekute languse ja heaolutunde kärpe näol tunda.

Otsus tuua Kurskisse Põhja-Korea sõdurid näitab, kui piiratud on tegelikult ka Vene armee inimressurss.

Kui ka läbimurre saavutatakse, ei piisa Vene vägede koosseisust, et edu pikemaajaliselt hoida, kinnitas Briti meediaväljaandele üks anonüümseks jääda soovinud NATO kõrge ametnik.

Vene väed ei jõua seega tõenäoliselt Odessasse või Dniprosse. Kuigi Vene armee värbab NATO ametniku andmetel kuus ligi 30 000 meest lisaks.

Venemaa jõud ammenduvad ühel hetkel, ent praegu on USA, Euroopa ja ka Ukraina endi kõrgete ametnike suurim mure see, kui lähedal on Ukraina murdepunktile.

Moskva soovib saavutada järgmisel aastal oma eesmärgid Donbassis ehk lüüa seal Ukraina väed nii kehva seisu, et nood ei suuda enam venelaste edenemist takistada kuskil. Nii saavutatakse mõjujõud Ukraina läbirääkimistelaua taha surumiseks.

See kõik on muutnud Pentagoni hoiakuid. Isegi kui Austin rõhutab jätkuvalt Ukraina võidulootust, siis kulissides spekuleeritakse võimalusega, et venelasi ei õnnestu Ukrainast enam täielikult välja lüüa, viitas The Economist.

Praegu arutatakse Pentagonis tegelikult seda, kuidas Ukraina jääks ellu järgmise kahe aasta jooksul, mil lahingud jätkuvad, vahendas The Economist oma allikatele tuginedes.