/nginx/o/2016/04/20/5284199t1ha38b.jpg)
/nginx/o/2024/10/30/16454965t1hf175.jpg)
Sõjavaatlejad ja Ukraina ametnikud tunnistavad kehva seisu idarindel, kus Vene vägede pealetung on viimastel nädalatel hoogustunud.
ÜLEVAADE ⟩ Venemaa pealetung idarindel kogub hoogu
Teisipäeval teatas Vene kaitseministeerium, et suutis vallutada Selõdove linna, mis on kuu aega olnud üks Venemaa rünnakute peamisi sihtmärke. Linn oli tähtis kants Ukraina kaitses, et hoida ära pealetung Pokrovskile.
«Nad kasutasid reserve Pokrovski lõigu põhjaosast, et suurendada survet Selõdovele,» ütles Selõdovet kaitsnud Ukraina rahvuskaardi brigaadi esindaja Vitali Milovidov CNNile möödunud pühapäeval, lisades, et Vene väed ründasid nädal aega järjest linna igast küljest suure isikkoosseisuga.
«Samal ajal ei hävita vaenlane linna taristut. Tõenäoliselt tahavad nad hoida linna enda jaoks tulevikus sillapeana. Selõdove on suur linn, kuhu on võimalik mahutada suurel hulgal inimesi ja peita varustust,» märkis ta.
Sõjategevust jälgiva rakenduse DeepState andmetel edenesid Vene väed nädalaga Selõdove juures kuni kümme kilomeetrit ja vallutasid ligi saja ruutkilomeetri suuruse ala. Praeguseks on okupatsioonijõud Pokrovskist vähem kui kümne kilomeetri kaugusel.
Kas rinne varises kokku?
Ukraina kindralmajor Dmõtro Martšenko ütles teisipäeval, et rinne varises kokku. Põhjus: laskemoona ja sõdurite puudus.
«Esiteks napib laskemoona ja relvi. Teiseks, inimesed. Inimesed on väga kurnatud. Ei ole inimesi, ei ole täiendust. Inimesed on väga väsinud, nad lihtsalt ei suuda enam rindel toime tulla. Ja kolmandaks on juhtimine tasakaalustamata. See tähendab, et see, mis praegu toimub, ei tohiks kindlasti nii olla,» vahendas uudisteagentuur BNS Martšenko öeldut.
Ülemraada julgeolekukomisjoni esimees Roman Kostenko ei nõustunud väitega, et rinne on kokku varisenud, kuid möönis, et kaitses on probleemid ja selle parandamiseks oleks tarvis lisajõudu.
«Meie reservbrigaadid ei ole täielikult komplekteeritud mobilisatsiooni puudumise tõttu. Brigaadid, mis meil on, ei ole täielikult mehitatud. Me mehitame vanu brigaade,» lausus Kostenko kanalile Radio NV.
Seetõttu on Kiiev võtnud plaani mobiliseerida kolme kuu jooksul veel 160 000 inimest, teatas teisipäeval Ukraina riikliku julgeolekunõukogu sekretär Oleksandr Lõtvõnenko parlamendi ees.
Ukraina kindralmajor Dmõtro Martšenko ütles teisipäeval, et rinne varises kokku. Põhjus: laskemoona ja sõdurite puudus.
Selõdove hõivamine ei tähenda, et Vene väed suudaksid kohe Pokrovskini jõuda, sest okupatsioonijõud peavad läbima ala, kus neid on võimalik hävitada. Lisaks on Pokrovsk hästi kaitstud ja kuna tegu on võtmetähtsusega logistikakeskusega, võib oodata selle nimel ägedaid lahinguid.
Kaitseanalüütika ettevõtte Defense Express direktor Sergei Zgurets osutas, et raskusi on ka venelastel, kes tegutsevad oma logistiliste võimete piirimail ja paiskavad reserve lahingusse igal suunal. Vene armee reservide taastamine aga ei käi Zguretsi sõnul piisavalt kiiresti, et neil oleks võimalik operatiivseid läbimurdeid kindlustada.
«Meil on 800 kilomeetri jagu rinnet, üheksa kuuma kohta üheteistkümnest. Teatud kõige keerulisematest suundadest toimub taganemine, kuid rinne ei varise kokku. Küsimus on selles, et säilitada seda peenikest pingul joont, et vaenlane läbi ei murraks. Pärast oleks vaenlast keeruline tagasi lüüa,» lausus Zgurets väljaandele Espreso.
Analüütikute arvates loovad Vene väed pärast Selõdove ja Kurahhove täielikku hõivamist tingimused pealetungiks Pokrovskile, mis võib alata peagi. Samas märgib sõjandusekspert Ivan Stupak, et see pealetung ei hakka ilmselt nägema välja nagu tormijooks Bahmutile, kus venelased läksid kümnete tuhandete sõdurite elu hinnaga laupkokkupõrkesse.
Jõud läheb Kurskisse
«Nad tegelevad praegu linnade sissepiiramisega. Nad piiravad ümber, lõikavad ära side ja sunnivad meie vägesid taanduma. Teine näide on Vuhledar. Nad tegid sama ka Selõdovega. Kõige tõenäolisemalt lähevad nad Pokrovskist mööda, lõikavad ära ühenduse Pavlohradi linnaga Dnipropetrovski oblastis ja üritavad seda [Pokrovskit] mitte hävitada, vaid vallutada,» lausus Stupak Radio NV-le.
Analüütiku sõnul on ümberpiiramine palju lihtsam viis linna vallutamiseks kui saata tuhandeid sõdureid hästi kaitstud positsioone ründama. Vene vägede edasitungi põhjustel peatudes viitas Stupak muu hulgas Kurski operatsioonile.
«Üks põhjuseid – ma ei ütle, et see on ainus ja kõige tähtsam – on see, et kindralstaap ja sõjaväe juhtkond panustab sinna palju tähelepanu ja ressursse. Meie sõjavägi räägib sellest. Varustus läheb sinna. Laskemoon läheb sinna. Väljaõppega inimesed,» loetles Stupak. «See on üks suuri selgitusi, miks me kaotame praegu rohkem territooriumi kui varem.»