Kristen Michal Lätis: Rail Baltic nõuab kõigilt lisapingutust

Eesti peaminister Kristen Michal ja Läti peaminister Evika Siliņa kohtusid Riias 1. novembril 2024. a. Foto: Läti riigikantselei

Eesti peaminister Kristen Michal on täna esimesel ametlikul visiidil Lätis, kus kohtus oma ametikaaslase Evika Siliņaga, et kindlustada koostööd Rail Balticu raudteetrassi valmimiseks. 

Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil Rail Balticust rääkides lausus Läti peaminister Siliņa, et seda tööd tuleb koordineerida ja otsida võimalusi, kuidas trassi ehitada ning ühiselt selleks tehtavaid kulusid vähendada.

«Rail Baltic nõuab kõigilt lisapingutust. Oluline on siin selgus ja see, et rahastus jätkuks,» lausus Michal.

«Vestlesime Läti peaministriga ja Läti teeb kõik selleks, et Rail Baltic saab 2030. aastaks põhitrassi. Me näeme selleks koos vaeva. Eesti ehitajad on öelnud, et nad võivad jõuda Läti piirini ka enne 2030. aastat ja jääme siis sinna Lätit ootama,» ütles Michal.

Läti peaminister lisas, et Läti kindlasti enne 2030. aastat Rail Balticu trassi valmis ei saa ehk selliseid andmeid ehitajatelt pole. «Me peame mõtlema säästmisele ja sellele, et kulud oleksid optimaalsed. Peame ELi raha saamiseks näitama, et töö käib, projekteerimine toimub ja ehituslepingud on sõlmitud,» leidis Siliņa.

Michal rõhutas kahe peaministri pressikonverentsil, et Rail Baltic on kriitiliselt tähtis taristuprojekt ja suurendab nii julgeolekut kui ühendusi laiemas mõttes.

Eesti ja Läti peaministrid pressi ees. Foto: Läti riigikantselei

Lätlaste kõige suurem mure on seotud sellega, kuidas projekt on Lätis juhitud ja sellest ka keskendutakse Rail Balticu juhtimisele kõigepealt, selgitas Michal Postimehele täiendavalt vahetult enne Tallinnasse tagasiteele asumist.

«Euroopa sõnum on kõigile Balti riikidele, et keskenduge põhitrassi tegemisele. Ilmselt tuleb riikidel ka uut raha juurde leida.»

«Olgem ausad, Eesti vaatest pole teist alternatiivi. Kui sa tahad saada kiiret ühendust – küll ta peab siis ju ikka läbi Baltimaade Euroopa poole minema,» tõdes Michal.

«Läti jaoks on Eesti üks sõbralikumaid riike. Olete meie sõsarriik. Meil on ühine minevik, olevik ja tulevik. Koos seisame ka Ukraina vabaduse eest,» sõnas Läti peaminister Siliņa pressi ees, tuletades meelde, et nii Eesti kui Läti SKTst läheb Ukraina toetamiseks 0,25 protsenti. «Nii jätkub see ka järgmisel aastal.»

«Mul on hea meel, et üks mu esimesi välisvisiite peaministrina toob mind just Lätti. Oleme head naabrid, sõbrad ja liitlased,» lisas Michal ja tõi näitena kahe riigi heast koostööst Balti elektrivõrgu Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise tuleval aastal.

Michal rõhutas ka tööd NATO partneritega, et nood tõstaksid kaitsekulutuste määra kolme protsendini SKTst. USAs eesootavast võimuvahetusest arvasid peaministrid, et austada tuleb USA rahva tahet.

Hübriidohtudega seoses ollakse valmis karmistama ELi sanktsioone, mis pidurdaksid Läänemere kaudu liikuvaid Vene naftat täis tankereid. Eesti ja Läti peaminister nentisid, et Vene naftatankerid on keskkonnale ohtlikud, aga toidavad ka Venemaa sõjamajandust, võimaldades hübriidründeid Balti riikide suunas.

Eesti peaminister Kristen Michal on täna esimesel ametlikul visiidil Lätis, kus kohtus oma ametikaaslase Evika Siliņaga. Foto: Läti riigikantselei

Peaministrid leppisid kokku, et ühine rinne üritatakse ehitada 2028. aastal algava ELi eelarveraamistiku läbirääkimisteks, et jätkuks Balti regioonile tähtsate taristuprojektide rahastus ELi maksumaksjate toel ja fookus püsiks jätkuvalt ka Balti riikide õlul püsiva ELi välispiiride kaitse küsimustel.

Valitsusjuhid tõdesid, et kahe riigi omavahelised suhted on suurepärased ja koostöö käib tihedalt mitmel alal, sealhulgas eriti majandus- ja julgeolekuteemades.

Kristen Michal ja Evika Siliņa külastasid ka Ādaži sõjaväebaasi rajatud 5G- harjutusväljakut, kus ürituse «2024 NATO DiBaX – Digital Backbone Experimentation» raames tutvustatakse uute tehnoloogiate võimalikku kasutamist sõjaliseks otstarbeks.