Helsingi kesklinna punakashallide korrusmajade rägastikus asub Soome noorte keskkonnaaktivistide põrandaalune korter, mille aadressi hoitakse kiivalt saladuses. Hirveliku olekuga 25-aastane Kristina Ootre tervitab selles punkris välismaailmast tulijaid eesti keeles ja palub jalanõud ukse juurde jätta.

Värviliste plakatitega kaetud vastupanuliikumise Elokapina Helsingi pesa seinte äärde on veetud pehmed sohvad. Akende taga piitsutab põhjamaine oktoobrikuutuul.

Sooja häälega ja rahulikult sõnu sättiv Kristina sündis Tallinnas ning mängis oma elu esimestel aastatel Jõelähtme vallas Saha-Lool, kuid kolis emaga teisele poole Soome lahte nelja-aastaselt. Tema ema leidis toona Soomes müügivaldkonnas tööd ja nii nad jäidki. Igal suvel on soomlaste juures kodunenud Kristina aga tagasi Eestis, kus elavad tema vanavanemad.

Nüüd on ta üks nendest Soome looduskaitsjatest, kes istuvad pigem vangis, kui lasevad mööda mõne vägivallavaba protesti, mille abil saaks kliimasoojenemist veidigi väärata. Avalikkuse tähelepanu tõmbamiseks astuvad põhjanaabrite noored üha dramaatilisemaid samme.

Selliste provokatiivsete aktsioonidega paistavad silma just liikumise Elokapina (tõlkes «Mäss elu eest») ridadesse koondunud, kes võõpasid septembris veripunaseks põhjanaabri parlamendihoone esised sambad.

Kommentaarid (1)
Copy