Põhjanaabrite noored kliimaaktivistid vanglatrelle ei karda

• Punase värviga üle võõbatud Eduskunta hoone ärritas soomlasi.
• Ühine tegutsemine aitab summutada noorte ärevust tuleviku pärast.
• Soome vanavanemate kliimaproteste ei märka mitte keegi.

Helsingi kesklinna punakashallide korrusmajade rägastikus asub Soome noorte keskkonnaaktivistide põrandaalune korter, mille aadressi hoitakse kiivalt saladuses. Hirveliku olekuga 25-aastane Kristina Ootre tervitab selles punkris välismaailmast tulijaid eesti keeles ja palub jalanõud ukse juurde jätta.

Värviliste plakatitega kaetud vastupanuliikumise Elokapina Helsingi pesa seinte äärde on veetud pehmed sohvad. Akende taga piitsutab põhjamaine oktoobrikuutuul.

Sooja häälega ja rahulikult sõnu sättiv Kristina sündis Tallinnas ning mängis oma elu esimestel aastatel Jõelähtme vallas Saha-Lool, kuid kolis emaga teisele poole Soome lahte nelja-aastaselt. Tema ema leidis toona Soomes müügivaldkonnas tööd ja nii nad jäidki. Igal suvel on soomlaste juures kodunenud Kristina aga tagasi Eestis, kus elavad tema vanavanemad.

Nüüd on ta üks nendest Soome looduskaitsjatest, kes istuvad pigem vangis, kui lasevad mööda mõne vägivallavaba protesti, mille abil saaks kliimasoojenemist veidigi väärata. Avalikkuse tähelepanu tõmbamiseks astuvad põhjanaabrite noored üha dramaatilisemaid samme.

Selliste provokatiivsete aktsioonidega paistavad silma just liikumise Elokapina (tõlkes «Mäss elu eest») ridadesse koondunud, kes võõpasid septembris veripunaseks põhjanaabri parlamendihoone esised sambad.

Elokapina

• Soome keskkonnaaktivistide rühmitus, mis kuulub rahvusvahelise liikumise Extinction Rebellion alla. Rühmitus alustas Soomes tegevust 2018. aasta lõpus.
• Tegeleb peamiselt keskkonnakaitse ja kliimaõigluse edendamisega, leides, et praegused võimud ei tegele kliimamuutuse ohuga piisavalt tõsiselt. Rühmitus nõuab kiiremaid ja jõulisemaid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Mitmed protestiaktsioonid on tekitanud ühiskonnas teravaid arutelusid.
• Raha saab rühmitus peamiselt annetustest ja toetajatelt, kes jagavad nende vaateid, samuti saadakse tuge teiste riikide samalaadsetelt liikumistelt.
• Rühmituse väitel on neil tuhandeid toetajaid üle kogu Soome, kuid liikmete täpne arv pole teada.

Soome noortel kliimaaktivistidel on olnud ka oluline roll Vene sõjamasinat toitnud äride väljatõrjumisel.

«2022. aastal, pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse, transporditi jätkuvalt Venemaalt naftat Porvoosse, kus on Neste naftarafineerimistehas. Me blokeerisime selle tõkestamiseks tehasesse viivad raudteerööpad,» kirjeldab Kristina võitluskaaslasest Elokapina liige, 20-aastane Samuli Karjalainen.

Nakatava naeruga Samuli on pärit Ida-Soomes asuvast Kuopiost, ent õpib nüüd Helsingi Ülikoolis antropoloogiat.

20-aastane Elokapina keskkonnaaktivist Samuli Karjalainen õpib Helsingi Ülikoolis antropoloogiat ja tema kaasvõitleja, 25-aastane Kristina Ootre on sündinud Tallinnas, elanud esimesed neli aastat Jõelähtme vallas Saha-Lool koos oma ema ja vanaemaga. Foto: Külli Kapper

Koos Greenpeace’iga takistasid Elokapina liikmed 2022. aasta aprillis Venemaa kivisöesaadetiste jõudmist sadamast Hankosse. Oma meelsust väljendati vagunitele maalitud vene- ja ingliskeelsete sõnumitega: «Ei kivisöele! Ei sõjale!»

Ühise löögijõuga on looduskaitsjad püüdnud viimastel aastatel peatada ka Soomes ebaseaduslikku metsaraiet ja pidurdada kaevandusettevõtteid, et nood ei saaks looduskaitsealadel viia läbi testpuurimisi.

Selle aasta suvel aga vedas Elokapina Helsingisse Soome ajaloo suurima kodanikuallumatust väljendava meeleavalduse, mille üle laotati loosung «Tormihoiatus» ja kus osales ka Greta Thunberg.

«Kui vaatasite, millise laastava mõjuga olid sel aastal USA rannikut tabanud orkaanid Helene ja Milton, ning jälgisite Kesk-Euroopat kimbutanud üleujutusi, siis mõistate meie sõnumi sisu. Inimesed juba surevad kliimamuutuste tõttu,» selgitab Ootre.

Elokapina = subkultuur

Samuli ja Kristina tegutsevad Elokapina ridades juba viimased kolm aastat ning aktivisti rolli sundis neid hirm oma tuleviku pärast.

«Niikaua kui olen kliimakriisist ja kõigist sellega seotud keskkonnaprobleemidest teadnud, olen ma olnud väga mures ja ärevil. Kui leidsin Elokapina ja inimesed, kes sellega seotud, siis mõistsin: see on õige asi, mida teha,» lausub Karjalainen.

Elokapina liikmed ise ei pea Elokapinat organisatsiooniks, vaid leiavad, et see on organism. Tegemist on omamoodi subkultuuriga – ühist hingamist jagavate inimeste võrgustikuga, mil oma sümbolid, kangelased ja tegutsemisstiil.

Soomlaste keskkonnaliikumise DNA ühendab nad ka rahvusvaheliste kliimaaktivistide ridadega.

«Meil ei ole liikmete nimekirja, ent meid on kokku tuhandeid üle terve Soome. Üle nelja tuhande aktivisti vähemalt on läbinud näiteks vägivallavaba vastupanu koolituse,» selgitab Karjalainen.

Me oleme palju rohkem hirmul kliimakriisi tagajärgede kui vangis istumise pärast. See on väike hind, võrreldes kliimakriisi tõsidusega.

Elokapina liige Samuli Karjalainen

Kristina Ootre liitus, sest mure tuleviku pärast hoidis teda öösel üleval.

«On väga raske oma tulevikku planeerida, kui kõik, mis sa sellest tead, on see, et see saab olema täiesti erinev sellest, mida sa tead praegusest ajast,» sõnab Ootre. «Millegi tegemine ka leevendab hirmu ja ärevust, mis kaasneb sellega, et tulevikus kliimamuutus hukutab kõik.»

Kliimamuutuste mõju pärast südant valutavaid inimesi kaasab Elokapina rõhutades, et oma meelsuse näitamiseks ei pea nad olema ideaalsed.

«Ma arvasin, et aktivistiks olemiseks peab olema tõeliselt perfektne. Elokapina aga ütleb, et ei pea filigraanselt kõike taaskasutama. Ei pea olema selline, kes ei lenda kunagi lennukiga. Ei pea olema hipi metsas. See kõnetas mind. Mõtlesin okei, midagi sellist saan ma ka teha,» toob Ootre välja.

Õigus protestida

Kodanikuallumatuse treeningutel selgitatakse aktivistidele, kuidas meeleavaldustel käituda, millised on nende õigused, ja valmistatakse kõiki ette ka äärmuslikeks eriolukordadeks, kus politsei võib nad arreteerida.

«Meie põhimõte on see, et me räägime tõtt ja me üritame oma tegutsemisega tuua tõe päevavalgele ning me oleme nii eetiliselt kui strateegiliselt vägivallavabad,» selgitab Karjalainen Elokapina toimimise põhituuma.

Noorte sõnul on Elokapina ridades tegutsemine andnud neile palju lootust, sest ühist muret jagatakse inimestega, kes kannavad samu väärtusi.

Oma eludega kliimaaktivistid Soomes erinevalt Ladina-Ameerika kaasamõtlejatest ei riski. Ühtegi Elokapina liiget pole ka reaalselt vangi pandud.

On küll olukordi, kus teid blokeerides on pahased inimesed üritanud neile autoga otsa sõita. Rohkem on vastasseisu korrakaitsjatega, kes Karjalaise arvates seaduste piire tõlgendavad rangemalt kui aktivistid ise ja see tähendab halvimal juhul teatud aega arestimajas.

Nii Karjalaist kui Ootret on politsei arreteerinud. Kinni saab politsei aktiviste pidada maksimaalselt 24 tundi. Kõige tavalisem süütegu on politsei korraldustele mitte allumine ja selle eest määratakse trahv, mida looduskaitsjad sageli ka kohtus vaidlustavad.

Soome ühendustel ja kodanikel on õigus meelt avaldada ja põhjanaabrite politsei peab sellega arvestama.

«Esimest korda kongis võib olla karm, sest seal pole midagi teha ja seal on vaid valged seinad. Seal kaotad ajataju ja sul pole mitte millegi üle kontrolli,» kirjeldab Ootre. «Kõigel on hind ja kui vaja, siis sellist hinda ma olen nõus maksma. Vanglas võib olla igav, aga kliimakriis ei ole igav – riskitakse kõigega, mis on meile kõigile tähtis.»

Karjalainen lisas: «Vangla on vaid koht ja trahv on vaid raha. Me oleme palju rohkem hirmul kliimakriisi tagajärgede kui vangis istumise pärast. See on väike hind, võrreldes kliimakriisi tõsidusega.»

Miks Eduskunta?

Septembri lõpus korraldas Elokapina aga põhjanaabrite juures niivõrd ootamatu protestiaktsiooni, et see ületas ka rahvusvahelises meedias uudisväärtuslike lugude künnise.

Nimelt värvisid Elokapina liikmed koos liikumise Återställ Våtmarker rootslastest kaasvõitlejatega Soome parlamendihoone fassaadi sambad tulipunaseks, nõudes turba kaevandamise laiendamise lõpetamist. Protestil osales kümme aktivisti, kellest kuus olid Rootsi ja neli Soome kodakondsusega.

Kristina ja Samuel ise selles algatuses ei osalenud, ent on toimunuga hästi kursis.

Kliimaaktivistid nõudsid Eduskunta ees 50,1-protsendise Soome riigi osalusega ettevõtte Neova tegevuse lõpetamist Rootsis, sest just turba kaevandamisest tuleb kõige suurem kogus Rootsi kasvuhoonegaaside heitest.

Samal ajal kui ettevõte laieneb naaberriikidesse, saab ta Soomes toetust süsinikuheite vähendamise eest, kuulutas Elokapina ja Återställ Våtmarkeri verevärvi sõnum.

Neova Grupi alla kuulub muu hulgas ka Eesti turul tuttav Kekkilä-BVB, mis tegeleb aiandustoodete ja aiaturba müümisega.

Punaste parlamendihoone sammaste eest said keskkonnaaktivistid kõvasti nahutada nii Soome rahvaesindajatelt, õiguskaitseorganitelt kui ka kriitikat Soome ühiskonnast laiemalt.

Pärast Eduskunta sammaste punaseks värvimist istusid Elokapina aktivistid maha ja lasid politseil end vastupanu osutamata ära viia. Foto: Emmi Korhonen/IMAGO/SCANPIX

Soome meedias kajasid valdavalt hääled, et seekord läksid noored aktivistid meeleavalduse sihtmärki seades üle piiri.

Parlament on parlamentaarses riigis püha institutsioon ja põhiseadusliku korra keskpunkt.

«See oli sümboolne aktsioon, et näidata vägivalda, mida võimu tegutsemine kaasa toob,» ütleb Karjalainen. Punane värv, mida kasutati, oli looduslik ja maha pestav, kinnitasid Elokapina liikmed, kes pidasid meeleavaldust edukaks, arvestades, et nad olid Soome tolle päeva uudiste seas esirinnas.

Uuringud näitavad, et selle sajandi lõpuks soojeneb kliima tõenäoliselt üle kahe kraadi, võrreldes tööstuseelse ajaga, ja selle tulemusel sureb üle miljardi inimese, tuletasid keskkonnaaktivistid meelde.

Keskkonnaaktivistid on veendunud, et kui inimesed saavad kliimakatastroofi ulatusest päriselt aru, siis nad toetavad neid. Kõik avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et soomlased hoolivad loodusest ja metsast väga.

Soome peaminister Petteri Orpo (Koonderakond) ütles parlamendi sammaste värvimise kohta, et tegu oli täiesti arusaamatu ja taunitava vandalismiga. Eduskunta esimees tegi kõigi parlamendiliikmete nimel vandalismi hukkamõistva avalduse ja nõudis karistust.

Millegi tegemine ka leevendab hirmu ja ärevust, mis kaasneb sellega, et tulevikus kliimamuutus hukutab kõik.

Elokapina liige Kristina Ootre 

Parlamendihoone esist puhastati verevärvist mitu päeva. Eduskunta ei ole sammaste ja treppide puhastamiseks tehtud kulusid veel avalikustanud. Soome meedias on vihjatud maksimaalselt viiekohalisele summale.

Aktsioonis osalenud noortele ei ole praeguseks veel karistust määratud, spekuleeritakse rahatrahviga, aga ka reaalse vangistusega, mis võib ulatuda neljast kuust kuni nelja aastani. Üks protestijatest oli alla 18-aastane. Politsei käsitleb juhtunut vandalismina.

«Ma mõistan täielikult, et meie tegevused käivad inimestele mõnikord närvidele. Mõte on aga selles, et me põhjustame väikest kahju selleks, et hoida ära suurt kahju. Kahju tekitamine pole meie eesmärk, see on taktika,» selgitab Karjalainen.

Alates 2018. aastast Greta Thunbergi tuules aktiivseks muutunud kliimaprotestide üheks ilminguks on ka reedesed vanavanemate meeleavaldused Eduskunta ees, kus nõutakse kliimat kahjustavate poliitikate muutmist.

«Kurb fakt on aga see, et paraku ei pööra nendele mitte keegi tähelepanu ja see nõuab meilt dramaatilisemaid samme,» ütleb Ootre. «Meile öeldakse, et meie sõnumid on õiged, aga meie taktika on vale. Kui me kasutame oma sõnumi vahendamiseks aga traditsioonilisi vahendeid, siis ei kuule mitte keegi,» tõdeb ka Karjalainen.

11. oktoobril kogunesid Soome kliimateadlikud vanavanemad protestiaktsiooniks Eduskunta ette. Nii teevad nad reedeti sageli ja alates 2018. aastast. Paraku neid ei märka mitte keegi, nendega ei räägita ja neist ei kirjutata, ütlevad Elokapina liikmed. Foto: Külli Kapper

Kliimaaktivistid on aastakümneid nõudnud näiteks fossiilsete kütuste põletamise ja metsade raadamise lõpetamist, et inimtekkeliste kasvuhoonegaaside hulka vähendada. Elokapina nõuab Soome valitsuselt ka keskkonda kahjustavate toetuste maksmise lõpetamist. «Otsustajad ei ole meid piisavalt kuulda võtnud,» väidab Ootre.

Kriitikalaviini all

Eduskunta veripunaseid sambaid nähes algatati Soomes peagi ka allkirjade kogumine rahvaalgatusele kliimaprotestijate liikumise keelustamiseks.

Viimasele on oma toetuse andnud juba üle 100 000 soomlase, mis tähendab teema põhjalikku käsitlemist peagi põhjanaabrite parlamendis eraldi punktina.

Seekordse Soome parlamendi esisel korraldatud aktsiooni mõistsid hukka ka põhjanaabri traditsioonilised keskkonnakaitsjaid ühendavad organisatsioonid.

«Tähelepanu kinnitub nüüd vaid Eduskunta hoone määrimisele, mitte turbakaevandusele. Nii küll asju ei aeta,» vahendas Helsingin Sanomat näiteks Maailma Looduse Fondi (WWF) Soome haru peasekretäri Jari Luukkose sõnu.

Soome looduskaitseliidu juht Tapani Veistola pidas samas kahetsusväärseks, et kliimamuutuste pärast mures noored kasutavad äärmuslikke vahendeid oma hääle kuuldavaks tegemiseks.

«Meil on näiteks juba ammu väljakujunenud viisid, kuidas parlamenti mõjutada,» sõnas Veistola. «Ütleme nii, et asju saab ikka teistmoodi teha.»

Praegu peab põhjanaabrite politsei veel aru ja uurib seadusepügalaid, et mõista, kui suurelt on Elokapina ületanud oma kodanikuallumatuse aktsioonidega Soomes kehtivaid punaseid jooni.

Keskkonnaliikumise keelustamiseks otsitakse õiguslikke aluseid ka justiitsministeeriumis ja siseministeeriumis, mida juhivad Põlissoomlaste ridadesse kuuluvad ministrid.

Kui oma olemuselt rahumeelsete kliimaaktivistide liikumine Soomes tõesti keelatakse või kui karistuse määramisel jääb üles mingigi kahtlus, et politseile on avaldatud poliitilist survet, siis võib see meie põhjanaabrile kaasa tuua ELi õigusriigi põhimõtete rikkumise menetluse.

Soomes on varem kohus otsustanud keelustada vaid kuritegelikud motojõugud United Brotherhood ja Cannonball ning neonatside organisatsiooni Pohjoismainen vastarintaliike.