GLOBAALSE PLASTILEPPE OOTUSES ⟩ Kuni inimesed vaidlevad plastireostuse piiramise üle, kohaneb loodus sodi keskel elamisega

Indoneesias Pulau Bangka rannal kõndiv erakkrabi on tavapärase merekarbi asemel endale koduks valinud plastprügi. Foto: Andreas Eich / BES / SWNS / Scanpix

Jaapani Okinawa saare rannal tuterdab erakkrabi, kandes seljas oma kodu – tegemist pole aga tavapäras merekarbist kojaga, vaid kollase laguneva plastist mõõtelusikaga.

Krabi pole aga kaugeltki erakordne. Plastjäätmed on looduskeskkonnas sedavõrd laialt levinud, et need muudavad teadlaste sõnul loomade elamise ja liikumise aluspõhimõtteid.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmeil tekib iga aasta maailmas 435 miljonit tonni plastjäärmeid ning sellest 22 miljonit tonni satub loodusesse. Linnud, mesilased, krabid ja teised mereloomad kasutavad seda rämpsu sageli oma kodu ehitamiseks.