KOMMENTAAR ⟩ Keerukas valimissüsteem on mõeldud USA demokraatia kaitseks

Meeleavaldus Ameerika Ühendriikide ülemkohtu otsuse vastu, mis andis presidendile ennetavalt puutumatuse. Foto: Drew Angerer/AFP/scanpix

Terve aasta kogu maailma tähelepanu köitnud Ameerika Ühendriikide presidendi valimiskampaania on kulmineerumas. USA 47. presidendi ametisse astumiseni 20. jaanuaril 2025 on aga omajagu aega, mille jooksul käiakse läbi hulk olulisi protseduure, mis ehk seletab ka valimiskampaania eripärasid ja tooni.

Oluline seegi, et ühehäälselt on Ühendriikides paika saanud ainult nende esimene president George Washington, kes sai 1788. aasta detsembris ja järgmise aasta jaanuaris toimunud valijameeste kogus esimeses ringis 69 häält 69st.

Edasi on valimised endas alati sisaldanud võistlevat, sageli ka vastanduvat elementi. On ju Ameerika poliitilise kultuuri aluseks just arutlev demokraatia, kus väitluses selgub parim viis edasi minna ja ühist elu korraldada. See debatt omakorda on mõjutatud Briti parlamentarismi peenest kultuurist, millele sageli omased nii suured retoorilised kaared kui ka teravalt isiklikuks minemine.

Selles kultuuris ongi demokraatia ja selle institutsioonid pidev eksperiment, millega otsitakse parimaid ühiselu korraldamise reegleid ja väärtusi. Nii ei ole haruldane kahe – sest kahe partei võitja-võtab-kõik-süsteem ei soosi kolmanda jõu esile kerkimist – rõhutatult erineva maailmanägemise vastandumine.