KOHALIK VAADE ⟩ Tulvakatastroof paljastas Hispaania ametnike ja poliitikute käpardlikkuse

Mööblit ja kõikvõimalikku tulvade tekitatud prahti täis tänav Valencia külje all asuvas Paiportas, mida üleujutused tabasid eelmisel nädalal eriti rängalt. Foto: EMILIO MORENATTI/AP/Scanpix

Läinud nädalal Valencia piirkonda tabanud ränk torm ja üleujutus on tekitanud Hispaania ühiskonnas tohutut ängi ja raevu, mistõttu on kõigi huultel paratamatult küsimus, kas katastroofi mõju oleks olnud võimalik ette näha ja vähendada.

Kui 1957. aastal Valenciat tabanud seni ehk rängim üleujutus, milles hukkus vähemalt 81 inimest ja mis jättis valusa armi kogu piirkonnale, päädis Turia jõe ümberjuhtimisega, siis nädalataguse veeuputuse õppetunnid hakkavad alles vähehaaval ilmnema. Hoolimata vahepeal edasi arenenud tehnoloogiast ei suudetud seegi kord ära hoida materiaalset kahju ja valusat inimelude kaotust – eilse seisuga oli hukkunuid loendatud kokku 224.

Kui paljudele inimestele veemöll tegelikult saatuslikuks sai, pole veel selge, nagu pole teada ka kadunuks jäänute arv. Mööda ei saa vaadata aga sellest, et kindlasti tehti vigu ning neid tuleb põhjalikult analüüsida, et vältida olukorda, kus järgmine DANA – lühend ilmastikunähtusest, kus külm õhk moodustab sooja Vahemere mõjul kitsa ala kohale paigale jäävaid vihmapilvi – muutub taas selliseks katastroofiks, nagu Hispaania praegu kogeb.