Lekkinud rahupakt näitab Kremli kavatsusi Ukraina suhtes

Päästetööd pärast raketirünnakut Kiievile 2. novembril 2024. a. Foto: Valentin Ogirenko / Reuters / Scanpix

Agressioonisõja alguses üritas Moskva Kiievile rahulepet peale suruda ja just see dokument illustreerib Putini nägemust lahingute lõpptulemuse kohta, kirjutas Raadio Vaba Euroopa.

Moskvaga tehtava tehingu eelnõu sisaldas Ukraina neutraalsuse klauslit, kaitsejõudude suuruse vähendamist ja Venemaa okupeeritud alade Kremli omavoliliselt laotatud n-ö iseseisvuse tunnustamist. Sissetungi alguses juba Moskva nõudis, et Ukraina loobuks suurtest aladest Luhanskis ja Donetskis, mis olid toona veel selgelt Kiievi kontrolli all.

Raadio Vaba Euroopa sai enda kätte n-ö rahuleppe projekti, millel on kuupäev 7. märts 2022. aastal ja pealkiri, mis viitab Ukraina neutraalsusele ja Ukraina olukorra lahendamisele.

See dokument näitab, kuidas Venemaa eeldas, et rahulepe suudetakse Kiievile peale suruda juba 11 päeva pärast täiemahulise sissetungi algust.

Tegemist on tõenäoliselt dokumendiga, mis ulatati toona Ukraina delegatsioonile Valgevenes toimunud Ukraina ja Venemaa vahelisel kohtumisel. Leke pärineb Ukraina allikalt ja selle autentsust kinnitas Vene allikas, kirjeldas Raadio Vaba Euroopa, viidates oma Vene üksuse uurivajakirjanike tööle.

Toonased läbirääkimised algasid 28. veebruaril 2022. aastal, mil Vene väed olid hõivanud alasid Ukraina lõuna-, ida- ja põhjaosas ja olid üle Venemaa ning Valgevene piiri valgudes jõudnud Kiievi lähedale. Mõned tollased kohtumised toimusid näost näkku ja teised veebis.

Ummikusse jooksid läbirääkimised 2022. aasta aprilli lõpus, sest päevavalgele tulid Butšas Vene armee korda saadetud julmused, kui selgus, et Ukraina pealinna vallutada ei suudeta ja Kiiev ei kapituleeru.

Venemaa eesmärk polnud algusest peale ainult neutraalsus, vaid Ukraina kaitsevõime neutraliseerimine, selgitas Raadio Vaba Euroopale dokumendi sisu rahvusvahelise rahu sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Eric Ciaramella. «Neutraalsus ei välista olemuslikult tugevat kaitseväge, mis lubab kindlustada enesekaitse.»

«Dokument oli üles ehitatud nii, nagu oleks Ukraina lahinguväljal lüüa saanud agressor, mis muidugi ei peegeldanud tegelikkust,» sõnas Ciaramella. «Raske öelda, kas see oli tõeline katse läbirääkimisi pidada, sest sellised tingimused poleks ühelegi ukrainlasele olnud vastuvõetavad. Need oleksid Ukraina neutraliseerinud kuni täiesti kaitsetuks muutmiseni.»

Pakutud n-ö rahulepe eeldas, et Ukraina relvajõudude suurust vähendatakse 50 000 meheni, mis on viis korda väiksem arv, kui oli Ukrainal püssi all mehi 2022. aastal. Ukraina oleks pidanud loobuma oma territooriumile selliste rakettide paigutamisest, mille lennutrajektoor ületaks 250 kilomeetrit. Paktis oli klausel, mis lubas Moskval nõuda tulevikus ka muud tüüpi relvastuse keelustamist.

Lisaks kutsuti üles tühistama kõik Ukraina või lääne poolt 2014. aastast Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Ukraina täielik loobumine Krimmist oli Moskva läbirääkijate elementaarne ootus. Kiievilt oodati aga ka raha, et n-ö iseseisvaks kuulutatud Donetski ja Luhanski rahvavabariikidega Donbass sõja järel taas üles ehitada.

Kogu leping oleks muutnud Ukraina haavatavaks, Vene väed oleksid jäänud paigale ja Kiievile poleks jäänud mitte mingit võimalust end kaitsta ega otsida lääne abi.

See on Putini ambitsioon. Venemaa eeldab seega, et lisaks Ukraina tasalülitamisele ja rahast tühjaks pigistamisele saavad Krimm, Donetsk, Luhansk, Herson ja Zaporižžja Venemaa võõrandamatuks osaks, leidis Raadio Vaba Euroopa.