:format(webp)/nginx/o/2024/11/06/16469960t1h76ad.jpg)
Asepresident Kamala Harris tõusis pärast Joe Bideni hävitanud debatti Donald Trumpiga demokraatide jaoks lootuskiireks. Esialgse optimismi järel langes aga tema toetus kiiresti arvamusküsitlustel Trumpiga võrdväärseks.
Kui asepresident Kamala Harris juulis president Joe Bideni välja vahetas, õnnestus demokraatidel lühikese ajaga teha suurim pööre populaarsusreitingutes ja kiireim koondumine uue kandidaadi ümber kaasaegse USA poliitika ajaloos. Levima hakkas optimism, et Harris suudab Bideni ebaõnnestumisest tingitud august demokraadid välja tuua ja Trumpi võita.
Küsitlused näitasid mitu valimiseelset nädalat Trumpi ja Harrise erakordselt tasavägist seisu, kuid valimisõhtul saabus selgus ootamatult kiiresti. USA meedia teatas Trumpi võidust kaalukeeleosariikides Pennsylvanias, Georgias ja Põhja-Carolinas ning ülekaalust ka teistes osariikides.
Harris ajas oma kampaanias tsentristlikku joont, tõstes esile Trumpi vaenuõhutavad sõnumid ning avalikult rassistliku ja seksistliku retoorika.
Harrise üleskutsed ühtsusele, keskendumine abordiõigusele ja hoiatused Trumpist lähtuvate ohtude eest USA demokraatiale paistsid valijatele korda minevat, millest andis tunnistust ka kampaaniarahastuse hoogne suurenemine.
Paistab aga, et Trumpi hoiatused sisserändajate eest ning isolatsionismi ülistamine leidsid tee koroonapandeemia järgsetest majandusraskustest tundlikuks muutunud ja Bideni võimuaastate järel muutusi ihkavate valijate südamesse ning kõigest hoolimata ei saanud Harrisest siiski esimest USA naispresidenti.
Üheks suurimaks komistuskiviks sai Harrisele ABC intervjuu, kus temalt küsiti, kas ta teeks midagi teisiti kui Biden viimase nelja aasta jooksul.«Ühtegi asja ei tule pähe,» vastas küsimusele Harris.
See vääratus sattus kampaanias oktoobrisse, mil optimism Harrise suhtes oli languses pärast tema hilissuvist toetuse kasvutrendi ja septembri debatti Trumpiga, milles peaaegu kõik poliitilised vaatlejad tunnistasid, et ta võitis. Juba varemgi oli suurimaks kriitikanoodiks Harrise puhul, et ta on riiki Bideni kõrval juhtinud, mille tõttu oleks ta saanud oma kampaania käigus välja toodud muutusi juba ellu viia.
Riik, milles polnud küsitluste järgi valdav enamus valijaid riigi suunaga rahul, ning mis soovis muutusi, sai kandidaadi, kes ütles otsustaval hetkel, kui üha rohkem valijaid oli koondumas tema taha, et ta ei teeks suuri muutusi. Selleks ajaks, kui Harris distantseeris ennast Bidenist ning tema seisukohad muutusid sellel teemal kindlamaks, oli kahju juba tehtud.
Teiseks komistuskiviks Harrise jaoks oli Joe Bideni liiga hiline taandumine valimisvõitlusest. Harrisel ei olnud seetõttu piisavalt aega, et ennast rahvale tutvustada ning valimiste eel oli juba palju juttu sellest, et valijad ei tea piisavalt, kes Harris on.
Kui Biden oleks pärast vahevalimisi kõrvale astunud, nagu paljud talle soovitasid, oleks Demokraatliku Partei valimiskampaania võinud kulgeda partei eelvalimise kampaania vormis.
Tõenäoliselt oleks Harris saanud minna valimistele, ilma et paljud ameeriklased oleksid kurtnud, et nad ei tea Harrise kohta piisavalt. Biden oleks seejuures võinud võtta valimiskampaanias vanema riigimehe ja toetaja rolli pigem eestvedajana, kui ebaõnnestunud vanamehena, kellega Harrise kampaania ei osanud kunagi midagi peale hakata.
Trumpiga on oodata radikaalseid poliitikamuutusi nii riigis sees kui ka välispoliitikas
Vabariiklaste polariseeriv võit, millele eelnes üks USA nüüdisajaloo vaenulikumaid kampaaniaid, oli seda hämmastavam, et Trump on kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, talle tehti kampaania ajal kaks tapmiskatset ja tema endine personaliülem nimetas teda fašistiks. Lisaks kõigele toimus eelnevatel valimistel oma kaotuse mittetunnistamine ning kapitooliumi ründamine, mis kummitas presidenti ka praegustel valimistel.
Trump on rohkem kui saja aasta järel esimene president, kes võidab valimised teiseks ametiajaks, kuid mitte kohe pärast esimest. Ta on ka ainus, kes on valitud presidendiks kuriteos süüdimõistetuna. New Yorgi kohus määrab karistuse 28. novembril.
Praegu 78-aastane Trump purustab nelja ametiaasta jooksul ka vanima presidendi rekordi, sest Biden on jaanuaris ametist lahkudes 82 aastat vana.
Trumpi kampaanialubadused annavad alust oodata radikaalseid poliitikamuutusi mitte ainult kodu-, vaid ka välismaal, kus ta on lubanud Ameerika taas suureks teha ja maailmas esikohale seada. Tema isolatsionistlikul poliitikal võivad olla tõsised tagajärjed.
Ta on andud korduvalt mõista, et lõpetab Ukraina sõja sellega, et sunnib Kiievit Venemaale territooriumi loovutama. Ladina-Ameerikale teeb muret lubadus hakata ebaseaduslikke sisserändajaid massiliselt USAst välja saatma.
Trumpi näol naaseb Valgesse Majja ka kliimamuutuse eitaja, kes ilmselt loobub oma eelkäija Bideni rohepoliitikast ja võib kahjustada ka ülejäänud maailma püüdeid inimtekkelist kliimasoojenemist pidurdada.
Trump tõotas küll kampaania ajal kättemaksu vaenlastele kodumaal ja kritiseeris kauaaegseid liitlasi välisriikides, kuid tema ettearvamatus on kuulus ja keegi ei oska aimata, kas sõnadele järgnevad teod.
Ta oskas läheneda lihtsale ameeriklasele nii sõnas kui teos, ilmudes välja McDonald'si hamburgerimüüjana ja andes pressikonverentsi prügiautost.
Kampaanialubaduseks olid Trumpil maksukärped, regulatsioonide vähendamine ja tollitariifide tõstmine majanduskasvu edendamiseks ja tootmise hoogustamiseks, ehkki sellele järgnesid hoiatused kaubandussõja ja hinnatõusu eest USA tarbijale.