/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/11/17/16490590t1hc19e.jpg)
Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas pühapäeval oma riigi toetust Ukrainale ning rõhutas, et ühtegi otsust sõja lõpetamise asjus ei tehta ilma Kiievita.
Scholz kaitses telefonikõnet Putiniga (4)
Scholz sattus sel nädalal kriitikatule alla seoses telefonivestlusega Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
«Ukraina saab meiega arvestada,» rõhutas ta Berliini lennujaamas enne äralendu G20 tippkohtumisele Rio de Janeiros. «Ühtegi otsust ei tehta Ukraina selja taga.»
Saksamaa liidukantsler kaitses Putinile tehtud telefonikõnet, mis oli ligi kahe aasta jooksul esimene, mille on Ukrainas agressioonisõda pidav Venemaa režiimi juht Putin mõne suure lääneriigi liidriga pidanud.
«Oluline oli talle öelda, et ta ei saa eeldada, et Saksamaa, Euroopa ja paljude teiste maailma riikide toetus Ukrainale nõrgeneb,» lisas Saksamaa juht.
Scholz ütles, et USAs ametisse valitud presidendi Donald Trumpi seni täpsustamata lubadused Ukraina sõja lõpetamiseks õigustasid ka tema otsust Venemaa liidrile helistada.
«Ei oleks hea idee, kui lähitulevikus toimuksid Ameerika presidendi ja Venemaa presidendi vahelised kõnelused ilma ühegi olulise Euroopa riigita,» ütles kantsler.
Scholz ütles, et tema vestlus Putiniga võimaldas tal teadmiseks võtta, et Venemaa president ei ole oma arvamust sõja suhtes palju muutnud. See ei ole hea uudis, tõdes kantsler. «[Sõda] saab lõppeda vaid siis, kui Venemaa president on valmis oma imperialistlikest ambitsioonidest taanduma,» lisas Scholz.
Täna varem võttis ühismeedias sõna ka Poola peaminister Donald Tusk. «Keegi ei peata Putinit telefonikõnedega,» märkis Tusk. «Möödunud ööl toimunud rünnak, üks sõja suurimaid, on tõestanud, et telefonidiplomaatia ei saa asendada kogu lääne reaalset toetust Ukrainale,» lisas peaminister. «Järgmised nädalad saavad otsustavaks, mitte ainult sõja, vaid meie tuleviku suhtes.»
Sotsiaaldemokraadist Saksa liidukantsler valmistub veebruari lõpus ilmselt toimuvateks erakorralisteks parlamendivalimisteks, mis korraldatakse pärast senise valitsuskoalitsiooni lagunemist eelmisel nädalal. Hoolimata üleskutsetest toetada kantslerikandidaadina rahva seas populaarset kaitseministrit Boris Pistoriust, kinnitas Scholz pühapäeval, et kavatseb valimistel kandideerida teiseks ametiajaks kantsleriks.