:format(webp)/nginx/o/2024/11/21/16499066t1hb969.jpg)
USA presidendiks valitud Donald Trumpi paeluvad diktaatorid nagu Vene president Vladimir Putin, kirjutab endine Saksa kantsler Angela Merkel mälestusteraamatus, mille katkendid avaldas täna ajaleht Die Zeit.
Merkel kohtus Trumpiga esimest korda 2017. aasta märtsis Washingtonis ja äsja presidendiks valitud vabariiklane esitas kantslerile mitu küsimust.
Trump tahtis teada tema Ida-Saksa tausta ja tema suhete kohta Putiniga. «Ta oli Vene presidendist selgelt väga lummatud.»
«Järgnevatel aastatel jäi mulle mulje, et teda paeluvad autokraatlike ja diktaatorlike kalduvustega poliitikud,» kirjutab Merkel.
Merkeli mälestused pealkirjaga «Vabadus», mis on valminud koostöös tema kauaaegse poliitikanõustaja Beate Baumanniga, ilmuvad teisipäeval korraga 30 keeles.
Kauaoodatud 736-leheküljeline teos peaks heitma uut valgust Merkeli neljale ametiajale aastatel 2005–2021, mil ta oli maailma mõjuvõimsaim naine.
Die Zietis avaldatud katkendis tunnistab Merkel, et Trumpiga kohtumiselt koju lennates oli tal halb tunne.
Trump tervitas Merkelit pressi ees käteldes, aga kui ajakirjanikud palusid neil teist korda kätt suruda, eiras ta neid, ütleb Merkel, kes sosistas, et neil tuleks uuesti kätelda, kuid Trump ei teinud sellest välja.
Kohtumisel kordas Trump valimiskampaania ajal Saksamaa aadressil tehtud kriitikat.
«Ta väitis, et ma olen Saksamaa laostanud, kuna võtsin 2015. ja 2016. aastal vastu nii palju põgenikke, süüdistas meid liiga väikestes kaitsekulutustes ja kritiseeris ebaõiglast kaubanduspraktikat.»
Merkel ütles, et talle tegi iseäranis meelehärmi näha New Yorgi tänavatel nii palju Saksa autosid.
«Me rääkisime kahel erineval tasandil: Trump emotsionaalsel ja mina faktide tasandil. Kui ta minu väidetele tähelepanu pööras, siis peamiselt selleks, et muuta need uuteks süüdistusteks.»
«Tõstatatud probleemide lahendamine ei paistnud olevat tema eesmärk,» ütles Merkel.
Saksa kantsler järeldas esimesest kohtumisest, et Trumpiga ei tule koostööd vastastikku seotud maailma nimel.
«Ta otsustas kõige üle kinnisvaraettevõtja perspektiivist, kes ta oli olnud enne poliitikat... Tema jaoks konkureerisid kõik riigid üksteisega ja ühe edu tähendas teise läbikukkumist.»