KOHALIK VAADE ⟩ Tõusud ja mõõnad: 30 aastat demokraatiat LAVis

Johannesburgi äärelinnas Alexandras asub üks riigi suuremaid slumme. Foto: Ihsaan Haffejee/Reuters/Scanpix

Esimeste demokraatlike valimiste toimumisest Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) on möödas 30 aastat. Peamine eesmärk – vabadus – on saavutatud, ent kriitikute sõnul pole võimud suutnud tagada kodanike heaolu.

Räsitud välimusega Henry sõidutab meid oma vana ja räpase autoga lennujaama. Ta on valgenahaline lõuna-aafriklane, apartheidivalitsuse Angola-vastase piirisõja veteran. Peagi hakkab ta rääkima poliitikast – sarnaselt paljude lõuna-aafriklastega määrab tema vaateid tugevasti tema nahavärv. Mõne kilomeetri kaugusel Johannesburgi lennujaamast näitab ta äkitselt sõrmega ehitusjärgus hoonele. Seal on kraanadega täidetud ehitusplats.

«Nad on ehitanud seda üle kümne aasta. See pole valmis, ent selleks on korruptsiooni tõttu juba kulutatud miljoneid. Nad ei viitsi isegi varjata, et panevad kogu raha kõrvale,» ütleb ta murtult, ent raevunult. Tundub, et ta tahab auru välja lasta. Mõni kilomeeter varem, sõites läbi Alexandra äärelinna, kus elavad suures osas mustanahalised inimesed, selgitab ta: «Tuhanded elavad ikka veel siin. Viletsates majades, aga neil kõigil on teleantennid. Vaadake neid antenne!»