:format(webp)/nginx/o/2024/12/03/16523521t1h5e49.jpg)
Lõuna-Korea president Yoon Suk-yeol kuulutas kohaliku aja järgi täna õhtul ootamatult välja erakorralise sõjaseisukorra, misjärel politsei ja sõjaväe piiramisrõngasse kogunenud parlament hääletas selle tõkestamise poolt.
VALLANDUSID PROTESTID ⟩ Lõuna-Korea president kuulutas välja sõjaseisukorra, kuid parlament tõkestas selle (4)
President Yoon süüdistas etteteatamata pressikonverentsil opositsioonijõude parlamentaarse protsessi kontrollimises, sümpaatias Põhja-Korea vastu ning valitsuse halvamises riigivastaste tegevustega, vahendas uudisteagentuur Associated Press.
«Ma kuulutan välja sõjaseisukorra, et kaitsta vaba Korea Vabariiki Põhja-Korea kommunistlike jõudude ohu eest, likvideerida põlastusväärsed Põhja-Korea riigivastased jõud, mis röövivad meie rahva vabadust ja õnne, ning kaitsta vaba põhiseaduslikku korda,» teatas president.
Otsuse langetamist seostas Yoon parlamendis enamust omava opositsioonilise Demokraatliku Partei sel nädalal esitatud ettepanekuga tagandada mitu riigi juhtivat prokuröri ning valitsuse esitatud eelarveettepaneku tagasilükkamisega, vahendas Reuters.
«Meie rahvusassambleest on saanud kurjategijate paradiis, varjupaik seadusandlikule diktatuurile, mis püüab halvata kohtu- ja haldussüsteemi ning kukutada meie liberaalset demokraatlikku korda,» süüdistas Yoon.
/nginx/o/2024/12/03/16523296t1haea9.jpg)
Ta väitis, et opositsioonisaadikud on kärpinud eelarvest välja kõik selle, mida on vaja riigi põhifunktsioonide täitmiseks nagu võitlus narkokuritegevusega ja avaliku korra tagamine. Tema sõnul muudab see narkoparadiisiks ja ühiskondliku julgeoleku kaoseks, vahendas AFP.
Yooni väitel on 300-kohalises parlamendis enamuses olev opositsioon riigivastane jõud, kelle eesmärk on režiimi kukutamine, mistõttu olevat tema samm vältimatu. «Ma vabanen võimalikult kiiresti riigivastastest jõududest ja taastan riigis normaalse olukorra,» kuulutas ta.
Meedia allutatakse kontrollile
President ei öelnud pöördumises, milliseid konkreetseid meetmeid sõjaseisukorra ajal rakendatakse, mis tähendab, et pole ka selge, kuidas see võiks mõjutada riigi valitsemist ja demokraatlikku korda.
Kuigi Yoon tunnistas, et sõjaseisukord võib põhjustada mõningaid ebamugavusi, lubas ta, et selle mõju avalikkusele on võimalikult väike, vahendas CNN.
Hiljem teatas sõjaseisukorra komandör Park An-su, et Lõuna-Koreas on kõik poliitilised tegevused keelatud ja meedia allutatakse valitsuse kontrollile. «Kogu poliitiline tegevus, sealhulgas rahvusassamblee, kohalike volikogude, erakondade ja poliitiliste ühenduste oma, aga ka kogunemised ja demonstratsioonid, on rangelt keelatud,» ütles ta.
/nginx/o/2024/12/03/16523549t1hc428.jpg)
Lõuna-Korea meedia teatel takistab armee inimeste sisenemist parlamenti ja hoones on ka eriüksuslased. Samas teistel andmetel olla hoonesse siiski lastud rahvaesindajaid ja parlamendi töötajaid. Sotsiaalmeedias ringlevad videod, millele on näha suuri politseijõude Soulis Yeongdeungpo linnosas asuva parlamendi juures. Uudisteagentuur AFP teatas ka, et parlamendi katusele maandusid helikopterid.
South Korean lawmakers and citizens have been barred from entering the parliament building following President Yoon Suk Yeol's declaration of martial law. #SouthKorea pic.twitter.com/NWok44FNfG
— Geo View (@theGeoView) December 3, 2024
Demokraatliku Partei esimees Lee Jae-myung nimetas sõjaseisukorra välja kuulutamist põhiseadusevastaseks, vahendas uudisteagentuur Yonhap. Tema erakonna saadikud on kutsutud erakorralisele koosolekule.
«President Yoon Suk-yeoli ebaseaduslikult kehtestatud sõjaseisukord on õigustühine,» ütles Lee. «Palun tulge kohe rahvusassamblee juurde. Ma suundun ka ise sinna.»
Parlamendi juures on juba toimunud kähmlusi meeleavaldajate ja politsei vahel.
Presidendi enda valitseva Rahva Võimu Partei juht Han Dong-hoon lubas samuti sõjaseisukorra välja kuulutamise blokeerida, nimetades seda valeks sammuks.
BBC korrespondent Soulis teatas, et parlamendi sulgemise ajal oli hoones umbes 70 opositsioonisaadikut ning oodati spiiker Woo Won-shiki saabumist, et kuulutada välja istungi sõjaseisukorra tühistamiseks.
Kokku tulnud istungil hääletaski 300-liikmelise parlamendi 190 saadikut ehk kõik, kes olid istungisaalis kohal, presidendi kehtestatud sõjaseisukorra tühistamise poolt, vahendasid uudisteagentuurid.
Mõni aeg pärast hääletust parlamendis lahkusid hoonest sõjaväelased, kuid BBCi teatel jäid rahvaesindajad oma kohtadele juhuks, kui peaks tehtama katse parlamenti laiali saata.
Lõuna-Korea sõjavägi samas teatas rahvusringhäälingu vahendusel, et säilitab sõjaseisukorra seni, kuni president Yoon selle tühistab, mis siis et riigi parlament juba hääletas selle jõustamise tõkestamise poolt.
Lõuna-Korea põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus kuulutada välja sõjaseisukord, kui ta peab seda vajalikuks sõjalise ohuga toimetulekuks või avaliku julgeoleku ja korra säilitamiseks. Presidendi välja kuulutatud sõjaseisukorra peab üle vaatama valitsuskabinet ja kui sõjaseisukord on välja kuulutatud, tuleb otsusest teavitada parlamenti.
Kui parlament nõuab oma liikmete häälteenamusega sõjaseisukorra tühistamist, peab president seda põhiseaduse kohaselt järgima.
Presidenti saatnud skandaalid
Yoon Suk-yeol on Lõuna-Korea president olnud alates 2022. aastast. Ta alistas presidendivalimistel oma vastaskandidaadi Lee Jae-myungi vaid 0,7 protsendipuntiga, mis oli tihedaim rebimine alates sellest, kui Lõuna-Koreas viidi 1987. aastal sisse riigipea otsevalimine.
Yooni populaarsus on saanud rängalt räsida skandaalides. Muu hulgas tegeles tema abikaasa väidetavalt aktsiamanipulatsioonidega ja väidetavalt võttis vastu hinnalise Diori käekoti, vahendas BBC. Hiljuti palus Yoon oma naise käitumise pärast vabandust.
Valge Maja teatas, et jälgib tähelepanelikult olukorda oma liitlasriigis Lõuna-Koreas. «Valitsus on Korea Vabariigi valitsusega ühenduses ja jälgib olukorda tähelepanelikult,» ütles riikliku julgeoleku nõukogu kõneisik.
Samas teatas USA, et ei saanud ettehoiatust Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yeoli kavatusest kehtestada Washingtoni ühes olulisemas liitlasriigis sõjaseisukord.
«USA-d ei teavitatud sellest ette. Me oleme seal hargnevate sündmuste pärast tõsiselt mures,» teatas Valge Maja riikliku julgeoleku nõukogu.
Lõuna-Koreas paikneb tuhandeid USA sõdureid.
Viimati kehtestati Lõuna-Koreas sõjaseisukord 1979. aastal, kui mõrvati diktaator Park Chung-hee.