:format(webp)/nginx/o/2024/12/04/16524870t1h6c58.jpg)
Venemaa ja Valgevene vaheline viisade vastastikune tunnustamine tekitab hirmu, et üha enam pagulasi üritatakse kahe vaenuliku režiimi mahitusel ELi piiride vastu suruda.
Uus Putini-Lukašenka viisapakt ähvardab migrantide survega
Nimelt võib selline samm Euroopa Komisjoni hinnangul suurendada survet Venemaa ja Valgevene piiridel asuvatele ELi riikidele. Varem on nii Valgevene kui Venemaa kasutanud migrante oma naabritega hübriidsõja pidamiseks ja üldse segaduse tekitamiseks ELi idapiiril, vahendas EUobserver.
«Enam kui 90 protsendil Poola ja Valgevene piiri ületavatel sisserändajatel on Venemaa viisa,» ütles Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Beate Gminder eile europarlamendi kodanikuvabaduste komisjoni ees.
Gminder nentis, et paljud kolmandate riikide kodanikud saavad hõlpsasti endale Venemaa üliõpilas- või turistiviisa. Alates 8. detsembrist aga tunnustavad Venemaa ja Valgevene teineteise poolt väljaantud viisasid. Taoline viisapakt tähendab seda, et kõik Venemaale lubatud välisriikide turistid saavad reisida ka Valgevenesse.
«Loodan, et selle dokumendi jõustumisega tiheneb rahvusvaheline suhtlus,» kommenteeris üks Valgevene riigiametnik viisalepingu sisu. 2024. aasta 11 esimese kuuga on Valgevenest ELi riikidesse üritanud ebaseaduslikult siseneda ligi 8000 pagulast. See arv on Euroopa Komisjoni andmete järgi 66 protsenti suurem kui 2023. aasta sama perioodi näitaja.
Soome piirile on surve vähenenud pärast seda, kui põhjanaabrite piir Venemaaga suleti. Soomes on sel aastal varjupaigataotluse esitanud vaid 36 inimest, kirjutas EUobserver, lisades, et 2023. aastal oli Venemaalt tulnud pagulasi ligi 1200.
Üks põhjus, miks seni on idapiir hoidnud, on see, et nii Poola kui ka Balti riigid on asunud tõsiselt välispiiri kindlustama. Suuremas osas neist on EUobserveri sõnul valmis ehitatud ülimoodsa tehnoloogiaga varustatud piiritarad ja paika on pandud ka muud füüsilised tõkked, nagu draakonihambad või betoonist müürid.
See on toonud aga kaasa ka vägivaldsete intsidentide kasvu piirilõikudel. Alates 2021. aastast on Poola ja Valgevene piiril saanud surma üle 80 inimese.
EUobserver viitab kodanikuvabaduste komisjoni sotsiaaldemokraadist aseesimehe Marina Kaljuranna ettepanekule leida ka ELi eelarvest lisaraha välispiiride kindlustamiseks. EUobserveri meelest näitab see rände- ja varjupaigadiskursuse nihkumist senisest rohkem tsentrist paremale.
EL on Valgevenega piirnevates liikmesriikides piirivalvetehnoloogiasse investeerinud juba umbes 200 miljonit eurot. Praegu on plaanis lisada veel 150 miljonit eurot.
Prantslasest liberaalide esindaja Fabienne Keller pakkus välja ka võimaluse organiseerida ELi idapiirile sõjaline kaitse. «Ma arvan, et sõjalise kaitsevõime tagamist tuleks kaaluda ja mõeldes siin Euroopa ühisele osalemisele,» vahendas EUobserver Kelleri sõnu.
ELi Nõukogu nimel võttis europarlamendi rändearutelul sõna Ungari suursaadik Euroopa Liidu juures Bálint Ódor, kes rõhutas ka vajadust kaitsta pagulaste inimõigusi, eriti juhul kui vaenulik riik neid sunnijõuga ära kasutab.
«Võime seada migrantide elud ohtu ja sel juhul oleme vastamisi tõelise humanitaarkriisiga,» lausus Ódor. Samal ajal on Ungari ise vahemikus 2016–2023 lükanud Serbia piiril tagasi üle 380 000 pagulase taotluse Ungarisse siseneda, meenutas EUobserver.
Samuti keeldub Ungari maksmast Euroopa Kohtult saadud 200 miljoni euro suurust trahvikohustust varjupaigataotluste põhimõtete rikkumise eest ning väidab, et ta ei kavatse ka uut ELi rände- ja varjupaigaeeskirja rakendada.