KOMMENTAAR ⟩ Netanyahu vahistamismääruse täitmata jätmine viib Putini vahistamismääruse täitmata jätmiseni

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ja endine kaitseminister Yoav Gallant. Foto: Abir Sultan/epa/Scanpix

Eesti on põhiseadusega andnud rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelistele lepingutele väga olulise koha meie õiguskorras. Väikeriigid näevad rahvusvahelises õiguses kaitset oma suveräänsusele ja iseseisvusele. Rahvusvaheline õigus saab aga täita oma rolli kaitsekilbina vaid juhul, kui riigid täidavad rahvusvahelise õiguse reegleid igas olukorras, mitte ainult siis, kui see on poliitiliselt või ideoloogiliselt mugav või lihtne.

Kui Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) väljastas 2023. aastal vahistamiskäsud Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova suhtes, ei kahelnud keegi Eestis nende käskude täitmise vajalikkuses. Küll on aga hiljuti väljastatud määrused Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ning endise kaitseministri Yoav Gallanti vahistamiseks tekitanud ühiskonnas diskussiooni, kuna Netanyahu on esimene lääneliitlaste juht, keda ICC süüdistab sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes.

Nagu ka eelmine Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell on öelnud, ICC otsust tuleb austada ja täita. Eesti võttis endale ICC Rooma statuudiga liitudes kohustuse vahistada ja kohtule üle anda ICC kahtlusalused, kui nad sisenevad Eestisse, kooskõlas üldise kohustusega teha täielikku koostööd ICCga. Võib küsida, mis juhtub, kui riigid ei täida oma Rooma statuudist tulenevaid kohustusi.