Skip to footer
Saada vihje

TEATEID OSCE KOHTUMISELT Asekantsler Lind: Soome ilmselt Lavrovi külla ei kutsu

Välisministeeriumi asekantsler Minna-Liina Lind.

Loomulikult me tahaksime Venemaa Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsioonist (OSCE) välja visata, aga see ei ole võimalik, kommenteeris välisministeeriumi globaalküsimuste asekantsler Minna-Liina Lind, kes praegu Eestit selle aastakohtumisel Maltal esindab.

Asekantsler Lind juhib Vallettas Eesti delegatsiooni põhjusel, et välisminister Margus Tsahkna boikoteerib juba teist aastat OSCE kohtumist, sest sinna on kutsutud agressorriigi Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kas Poola välisministri Radosław Sikorski sealsamas Vallettas välja pakutud ideel peatada Venemaa liikmesus oleks mingit perspektiivi, nentis Lind, et seda küsimust on ka Eesti välisministeerium vaaginud.

«2022. aasta alguses panime me kõik mõtted tööle,» meenutas Lind, mainides, et Euroopa Nõukogu puhul leiti viis Venemaast vabanemiseks. OSCE osas aga mitte.

«Me oleme jõudnud selleni, et OSCE-l polegi sellist vormi nagu liikmed, see on konverentsist välja kasvanud, siin on osalevad riigid ja põhimõtteliselt kõik võivad osaleda või mitte osaleda,» tõdes Lind. «Loomulikult me tahaksime Venemaa välja visata, aga see ei ole võimalik.»

Kirjeldades üldist õhkkonda Valletta kohtumisel märkis Lind, et talle tundub, et osalejad usuvad, et kui sõda läbi saab, hakkavad mingid asjad OSCE juhtumisel toimuma ja seetõttu hoitakse seda elus. Tema sõnul mõeldakse selle all tõenäoliselt erinevaid missioone, mida OSCE on varem Ukrainasse teinud.

Venelased nägid, et midagi pole muutunud

«Põhisõnum oli muidugi hommikul, kui Ukraina välisminister rääkis ja pärast seda. Lavrov käis selle ajal ära ja tuli tagasi, ta sai kõigi järgmiste riikide käest pahandada,» ütles Lind.

Välisministeeriumi asekantsler märkis, et eks sellel asjal olegi kaks külge: «Isoleerimine on meie välispoliitika oluline osa, aga kui vaadata üldist seisu, siis ikkagi peaaegu kõik, kui jätta kõrvale erandid nagu Valgevene, räägivad ainult Ukrainast ja sellest, et Venemaa on kõiges süüdi. Venelased tulid kohale ja nägid, et midagi ei ole muutunud, see on ikkagi kõigi ühine asi ja keegi ei ole seda ära unustanud.»

«Mulle tundub, et töine õhkkond on siin päris hästi säilitatud. Malta on teinud ausalt öeldes väga tublit tööd. Olen suhteliselt imestunud, sest nad said selle eesistumise viimasel hetkel,» meenutas Lind, et algsete plaanide kohaselt pidanuks 2024. aasta eesistujariik olema hoopis Eesti. Viimast aga ei juhtunud ja Venemaa pikka aega kestnud Eesti kandidatuuri blokeerimine tipnes sellega, et viimasel hetkel ehk mullu detsembris valiti eesistujaks Malta.

«Loomulikult mingid asjad meile ei meeldi,» tunnistas Lind samas. «[Maltalt algselt viisa saanud, aga Baltimaade protestide järel sellest jälle ilma jäänud Vene välisministeeriumi kõneisiku Maria] Zahharova juhtumi me ajasime nii kaugele, et ta ei saanud siia tulla. Aga kui vaadata just seda organisatsiooni, siis on säilinud tulevikku vaatav ja töine õhkkond.»

«Praegu on jutt see, et venelased peavad kõigepealt selle lõpetama, mida nad teevad, siis vaatame, mis saab,» lausus Lind. «Meie ja veel mõned riigid kõndisime välja, aga EList laiemalt ja üldisemalt on näha, et mingit dialoogi vaimu püütakse säilitada.»

Soome ilmselt Lavrovi külla ei kutsu

Tuleval aastal on OSCE eesistujariik Soome. Vastuseks küsimusele, kas ka põhjanaabrid Lavrovi riiki lasevad, pakkus Lind, et talle tundub, et seda ei juhtu. «Nad on selle juba läbi mõelnud ja soovivad, et see ministrite kohtumine toimuks järgmisel aastal Viinis, mitte Helsingis. Siis nad saavad sellest olukorrast lahti,» sõnas ta.

«Suvel korraldavad nad küll Helsingi lõppakti tähistamise ürituse, aga madalamal tasemel kui ministrid,» lisas Lind.

Otsus, kas OSCE järgmise aasta ministrite kohtumine toimub Helsingis või Viinis, langetatakse Vallettas reedel. Samuti tuleb arutlusele organisatsiooni nelja tippkoha täitmine, sest alates septembrist pole OSCE-l peasekretäri, ei ole ka demokraatia ja inimõiguste esindajat, meediavabaduse esindajat ega rahvusvähemuste ülemvolinikku.

Vallettas leidus siiski ka neid, kes Vene välisministril entusiastlikult kätt surusid: Sergei Lavrov kohtumisel oma Ungari kolleegi Peter Szijjartoga.
Kommentaarid
Tagasi üles