AK ⟩ Läti Rail Balticu probleemide juured peituvad ametnike salatsemises

Škoda elektrirongi sisseõnnistamine mullu detsembris, pildil Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ja Läti transpordiminister Kaspars Briškens. Foto: Evija Trifanova/LETA/Scanpix

Aastaid kestnud salatsemise tõttu ei ole Läti avalikkus pääsenud Rail Balticu projekti eelarvele ligi. 26. novembril otsustas valitsus, et Rail Balticu põhitrass ehitatakse välja 2030. aasta lõpuks, ühendades riigi nii Leedu kui ka Eesti raudteevõrgustikuga, kasutades vaid üht rööpapaari. Avalikkuses on aga tekitanud pahameelt, et Riia sissesõitu esialgu välja ei ehitata ja pealinn ühendatakse Rail Balticu trassiga olemasoleva Salaspilsi raudteeühenduse kaudu.

Evika Siliņa juhitud valitsusel täitus 15. septembril aasta ametis. Novembris läbis parlamendis 2025. aasta eelarve esimese lugemise mõningate raskustega ning teise ja viimase lugemise mitmepäevane hääletus algas 4. detsembri seimi istungil.

Eelarvekõnelused on Lätis möödunud konstruktiivselt ja ajakirjanduses on elavalt arutletud, milliseid maksu-uuendusi eelarve pakub. Suurimaks tüliõunaks valitsuse ja seimi vahel on tõusnud Rail Balticu sajandiprojekti käekäik.