Täna 30 aastat tagasi puhkenud esimene Tšetšeenia sõda sillutas Venemaal teed autoritaarsuse tõusule ja praeguse režiimi liidri Vladimir Putini esile kerkimisele, läites venelastes natsionalismi ja soovi kõva käe järele.

«Ma mäletan sõja algust hästi. Ma olin sel päeval kodus. Üldiselt juba mõnda aega käisid tüdrukud, nagu mina, Tšetšeenias vaevu väljas. Me istusime kodus – justkui miski rippunuks õhus,» meenutas sõja lahvatamise ajal 20-aastane olnud Grožnõi tudeng Inna Ajrapetjan Novaja Gazeta ja algatuse «Mälu projekt» tarbeks toona valitsenud meeleolu.

Tema sõnul oli jutt relvadest ja sõjast käinud juba mõnda aega, kuid alles 11. detsembril 1994 hakkas ta sellele päriselt tähelepanu pöörama. «Esimene asi, mida ma sain teada, oli meie naabrite jutt, et nad olid näinud tanke Groznõi sissesõidul. Siis tuli uudis, et neid oli pommitatud. See tundus nagu mingi fantaasia. Tankid? Neid pommitati? Kes seda tegi?,» kirjeldas hiljem psühholoogihariduse omandanud naine.