Taani atašee soovil Tartusse rajatud kool tõi parima Balti koostöö

Balti Kaitsekolledži veebel Alvydas Tamošiūnas ütleb, et pole näinud ühtki linna, kus oleks nii palju monumente ja muuseume kui Tartus. Foto: Margus Ansu

Varsti pärast rõõmusõnumit, et just temast on saanud esimene Balti Kaitsekolledžisse läkitatav Prantsuse ohvitser, tabas kaptenmajor Kevin Teulade’i ehmatus.

Eesti pealinna nime oli Teulade ära õppinud juba keskkoolis. Aga kui saabusid ametlikud dokumendid, ilmnes, et koht, kus ta 2023. aasta sügisest 2024. aasta kevadsuveni haridust omandab, polegi Tallinn.

«Pidin selle linna nime guugeldama,» tunnistab Teulade ja lisab, et tegelikult tal vedas, sest sattus Tartusse ajal, kui sellest sai Euroopa kultuuripealinn.

Tartusse kohale jõudes üllatus Teulade uuesti. «Kujutasin ette, et see näeb välja nagu pildid NSVList, eeldasin, et kogu Tartu on nagu Annelinn, sest teadsin, et sealt käis üle Teine maailmasõda,» tunnistab ta. «Ja siis nägin saabudes nii palju heas seisus ajaloolisi hooneid. Tunne oli nagu Lääne-Euroopas.»

Kui Teulade tänavu kevadel diplomi kätte sai, terendas kaitsekolledžil ees muudki tähistamisväärset peale esimese prantslasest lõpetaja saamist nende järjest kirjumasse vilistlasperre. 25 aastat pärast asutamist on tegu selgelt edukaima ja tuntuima kaitsevaldkonna projektiga, kus kolm Balti riiki suutnud koos toimetada.

Praegu kaitsekolledžis õppejõuna teeniv Läti kolonelleitnant Roberts Innus tuli esimest korda siia aastal 2015 õppurina. Lätlasena oli tal Tartust üpris selge pilt juba enne Eestisse kolimist. «Tartu on hea koht, üks nendest maailma paikadest, kus ma tahaksin elada,» ütleb ta. «Siin on elu hästi korraldatud, kõik on olemas, ka ajalugu ja kultuur. Lätlaste jaoks on see üks ja sama Liivimaa.»