PERSOON ⟩ Roberta Metsola tee eurotippu algas mitmendal katsel asendusliikmena

Nii ülekaalukalt kui Roberta Metsolat tänavu pole europarlament kunagi oma presidenti ametisse valinud. Foto: Ronald Wittek/Epa/SCANPIX

Kui Roberta Metsola 2022. aasta 14. jaanuaril europarlamendi presiidiumist nende varalahkunud presidendi David Sassoli mälestusüritust juhatas, paistis nii mõnelegi saadikule selge, et seal istub nende järgmine juht.

Oli ju Metsola juba europarlamendi asepresident ning kinnitatud suurima poliitilise grupi – paremtsentrit ühendava Euroopa Rahvapartei (EPP) – kandidaadiks presidendi kohale. Viimastel oli omakorda sotsidega kokkulepe, et kui mandaadi esimeses pooles on presidendiks vasaktsentri esindaja, siis teisel poolel saavad selle koha nemad.

18. jaanuaril peetud valimistel nii ka läks. Ja tänavu 16. juulil ka teist korda, sel korral juba rekordilise häältesaagiga kolleegidelt.

Tollesse punkti jõudmine polnud aga sugugi kiire pärituult purjetamine.

Endine Malta Rahvusliku Partei liider ja EPP grupi peasekretär Simon Busuttil mäletab, et esimest korda puutus ta Metsolaga kokku rohkem kui 20 aastat tagasi. Ajal, kui ELiga liituma valmistunud riigid, nagu Malta ja Eesti, tegid kampaaniat oma esimesteks eurovalimisteks 2004. aasta suvel. Nende nimekirja kuulus ka 25-aastane ELi asjadele spetsialiseerunud riigiametnik Metsola, kes valituks ei osutunud.