Lõuna-Korea seadusandjad hääletasid laupäeval president Yoon Suk-yeoli ametist tagandamise poolt, parandades nii eelmisel nädalal ebaõnnestunud katse president ametist kõrvaldada.
Lõuna-Korea parlament tagandas presidendi
300-st parlamendiliikmest 204 hääletas presidendi tagandamise poolt ning 85 hääletas vastu. Kolm jäi erapooletuks, kaheksa häält tühistati.
Tagandamisotsuse läbiminekuks oli vajalik 200 parlamendiliikme toetus.
Presidendi tagandamise põhjuseks oli tema ootamatult välja kuulutatud sõjaseisukord riigis.
President Yoon Suk-yeol lubas laupäeval, et astub kõrvale selleks, et lõpetada n-ö liialduste ja vastasseisu poliitika. «Kuigi mina pean nüüd mõneks ajaks kõrvale astuma, ei tohi teekond tuleviku suunas kunagi peatuda,» kinnitas ta televisioonis edastatud pöördumises.
Yoon on nüüd ametist kõrvaldatud, samal ajal kui Lõuna-Korea põhiseaduskohtul on aega veel arutada, kas seda tagandamisotsust toetada.
Presidendi kohusetäitjaks saab sellega peaminister Han Duck-soo. Han tõotas laupäeval, et tagab stabiilse valitsemise. «Ma pühendan kogu oma jõu ja jõupingutused stabiilse valitsemise tagamiseks,» lubas ta ajakirjanikele.
Põhiseaduskohtul on aega Yooni tagandamise üle otsustamiseks 180 päeva.
Kuna kohtul on praegu vaid kuus liiget, siis on vaja otsuse tegemiseks kõigi kuue ühehäälset otsust. Samas ütles parlamendi esimees Woo Won-shik pärast hääletust, et parlament püüab võimalikult kiiresti nimetada veel kolm puuduvat kohtunikku.
Kui kohus toetab Yooni tagandamist, siis on ta teine Lõuna-Korea president, kes on ametist tagandatud.
Lõuna-Korea peamine opositsioonipartei tervitas presidendi tagandamist parlamendis ja nimetas seda rahva võiduks. «Tänane tagandamine on rahva suur võit,» ütles Demokraatliku Partei juht Park Chan-dae.
Enne hääletust kinnitas Demokraatlik Partei, et tagandamine on ainus viis põhiseaduse, õigusriigi põhimõtete, demokraatia ja Lõuna-Korea tuleviku kaitsmiseks. «Me ei saa enam Yooni hullumeelsust taluda,» rääkis partei pressiesindaja Hwang Jung-a.
Tagandamishääletuse ajal leidis parlamendihoone juures aset suur meeleavaldus, kuhu politsei hinnangul pidi kokku tulema vähemalt 200 000 presidendi ametist vabastamise pooldajat. Kuna õues valitsesid miinuskraadid jagasid vabatahtlikud meeleavaldusel tasuta kindaid, aga ka sooja kohvi ja toitu.