Valgevenest alguse saav Nemunase jõgi lookleb hääletult läbi Leedu ülikooli­linna Kura lahe poole. Siin, Kaunase lääne­osas istub tema tumedas vees üks kitsuke poole­teise kilo­meetri pikkune saar, mis on nelja sillaga linna­tänavate külge klammerdatud.

Detsembri keskel üllatavad Nemunase saare kallastel möödujaid soojast talveilmast segaduses Jaapani kirsside ehk sakurade kahvatud jäätunud õied. Sinise-hallikirjus taevas kajab ootamatult Poola poole lendava haneparve nukker lahkumishüüd.

34-aastane põline kaunaslanna Victoria teeb jõulukuu teisel neljapäeval tollele jõesaarele lapsevankriga peale juba kolmandat ringi ja ütleb, et kogu see kant on viimasel kümnendil pööraselt muutunud.

«Siin oli täielik tühermaa. Siin polnud mitte kui midagi,» sõnab Victoria. «Kõigepealt tuli Žalgirise areen, siis ujula ja nüüd innovatsioonikeskus.» Tema selja taga külmetavate raagus puude varjust vilksatabki esimesi külastajaid ootav Leedu arhitektuuriime – moodne teaduskeskus ja planetaarium.

Kommentaarid
Copy