Vanglast pääsenud Kremli kriitik kääris käised üles

Vene opositsionäärid Vladimir Kara-Murza (vasakul) ja Julia Navalnaja (paremal) Berliinis toimunud sõjavastasel meeleavaldusel, 17. novembril 2024. a. Foto: Filip Singer/Epa/Scanpix

Vladimir Putini kirglik kriitik Vladimir Kara-Murza ei tahtnud vangide vahetuses osaleda, ent ütles The New York Timesile antud intervjuus, et lääne ja Venemaa vangidevahetus iseenesest oli vajalik.

Viimasel kahel aastal on Kara-Murza pidanud sisuliselt vaikima. Poliitilise aktivisti ja Putini vastasena viibis ta ranges isolatsioonis Siberi karistuskoloonia vangukongis. Nüüd kasutab ta oma häält nii tihti kui vähegi võimalik.

Augustis trellide tagant pääsenud 43-aastane Kara-Murza teeb lääne liidrite hulgas lobi, et nad kasutaksid Putini vastu karmimaid võtteid. Samal ajal üritab ta süstida välisriikides elavatele Vene opositsionääridele lootust.

«Kui inimesed on valmis kuulama, siis tunnen kohustust rääkida. Ma tunnen vastutust kõigi teiste [poliitvangide] ees, kes maha jäid,» vahendas The New York Times Kara-Murza sõnu. Moskva on pannud kinni sadu Kremli-vastaseid inimesi.

Me protestisime Putini vastu algusest peale. Samal ajal vaatasid lääne juhid mõlemal pool Atlandi ookeani talle silma ja nägid tema hinge, vajutasid koos temaga reset-nuppe, veeretasid punaseid vaipu, kutsusid teda tippkohtumistele, ostsid talt nafta ning gaas ja nii edasi.

«See on alati olnud põhimõtteline küsimus, et Venemaa poliitikud jäävad Venemaale,» rääkis Kara-Murza. «Milline moraalne õigus on mul kutsuda Venemaa kodanikke diktaatorile vastu hakkama kui ma pole ise valmis seda tegema?»

«Kõige raskem osa ongi olnud see, et mul puudus igasugune n-ö reaklimatiseerumise võimalus, sest läksin range režiimiga Siberi üksikkongist sisuliselt kohe teele reisides ligi nelja või viite riiki igal nädalal, selgitas Kara-Murza.

Kui tal on rahulikumad hetked, siis imestab ta siiamaani, kas kõik toimub päriselt või mitte. «Ausalt öeldes see kõik tundub sürreaalne,» tõdeb ta, lisades, et nüüd pühadeajal on tal võimalik lõpuks puhata koos oma perekonnaga. Esimest korda kolme aasta jooksul.

Sarnaselt vangis tapetud Aleksei Navalnõiga on Kara-Murzat üritatud mitu korda mürgitada: 2015. aastal ja kaks korda 2017. aastal. Tema toetajate sõnul oli see kättemaksuks Kara-Murza aktiivse lobitöö eest, millega opositsionäär taotled Vene inimõiguste põhimõtteid rikkuvale eliidile lääne sanktsioonide kehtestamist.

Mürk jättis oma jälje mehe tervisele, vanglas kaotas ta ligi 25 kilogrammi. «Inimolendid harjuvad kõigega,» rääkis Kara-Murza. «Igas olukorras, püüad sa leida viise, mis muudavad asjad paremaks.»

Olles kehvas seisus keelas ta oma juristidel oma terviseandmeid avalikustamast. «Minu mõte oli selles, et tahtsin mind vabastatakse seetõttu, et olen süütu, mitte sellepärast, et mul on terviseprobleemid.»

Kara-Murza viibis vähemalt 315 päeva üksikvangistuses, mis läheb vastuollu Venemaal kehtivate reeglitega. Rohkem kui 15 päeva järjest üksikvangistuses võrdub ÜRO andmetel piinamisega. Ainuke teine poliitvang, kes topiti üksikkongi sarnaselt Kara-Murzaga oli Aleksei Navalnõi, vahendas The New York Times.

Kara-Murzat aitasid vangis vastu pidada tema teadmised varasemate Vene dissidentide olukorrast ja Gulagist läbitulnute memuaaride lugemine lohutas. «See oli absoluutselt silmi avav, kuidas kõik on täpselt samamoodi,» ütles ta. «Kuni viimse detailini: kuidas on teie kamber sisustatud, kuidas teid viiakse vanglas jalutama, kuivad vangivalvurid teiega räägivad.»

«Minu ajaloolase haridusest pole mitte kusagil muljal nii palju kasu olnud kui vanglas viibides,» sõnas Kara-Murza USA ajakirjanikule. «Ma juba tunnen seda kõike. Meil on seda kõike Venemaal varem olnud ja me teame tegelikult kuidas see kõik lõppeb. Praegu pole teisiti.»

Augusti alguses toimunud vabastamise järel saatis Vene julgeolekuteenistuse agent Kara-Murzale ja Ilja Jašinile sõnumi hoiatusega, et ta ei hakkaks end läänes liiga vabalt tundma. Sõnumis seisis: «Pidage meeles, et Krasikov võib teile iga kell järgi tulla.» Vadim Krasikov on palgamõrvar, kelle Berliin saatis vastutasuks Vene opositsiooniliidrite vabastamise eest Moskvasse.

«Ma lihtsalt üritan sellele mitte mõelda, sest - esiteks sellepärast, et ma tean, et see, mida teen, on õige,» kommenteeris Kara-Murza ähvardust. Praegu on Kara-Murza peamiseks ülesandeks veenda USA president Donald Trumpi administratsiooni, et seistaks Venemaa, Valgevene ja teiste agressiivsete režiimide poliitvangide eest.

Minu ajaloolase haridusest pole mitte kusagil mujal nii palju kasu olnud kui vanglas viibides. Ma tunnen juba seda kõike. Meil on seda kõike Venemaal varem olnud ja me teame tegelikult kuidas see kõik lõppeb. Praegu pole teisiti.

Lisaks peab ta esmaseks seda, et Kremli eliit võetaks vastutusele toimepandud julmuste eest, kirjutas The New York Times. Samas on ta tugevalt seisukohal, et kõik venelased ei vastuta Putini ja režiimi agressiooni eest.

«Me protestisime Putini vastu algusest peale, 2000 aastast. Samal ajal vaatasid lääne juhid mõlemal pool Atlandi ookeani talle silma ja nägid tema hinge, vajutasid koos temaga reset-nuppe, veeretasid punaseid vaipu, kutsusid teda tippkohtumistele, ostsid talt nafta ja gaas ja nii edasi,» lausub Kara-Murza.

«Niisiis, kui inimesed tahavad rääkida venelaste kollektiivsest vastutusest, ärgem unustagem ka lääne liidrite kollektiivset vastutust, kes aitasid ja kihutasid ning võimaldasid ja rahustasid Putinit tema esimestel võimuaastatel,» ütles Vene opositsiooni liider The New York Timesile