Ukraina toetust tabas Lääne-Euroopa riikides langustrend

Ukraina tsiviilisikud osalevad sõjalistel õppustel Harkivi regioonis, 7. detsembril 2024. a. Foto: SERGEY KOZLOV / EPA / Scanpix

Seitsmest ELi riigist neljas eelistatakse, et Venemaaga alustatakse rahuläbirääkimisi ja sõda Ukrainas lõpetatakse, näitas Briti uuringufirma YouGovi küsitlustulemuste analüüs.

Valmisolek toetada Ukrainat kuni sõja võiduni on Lääne-Euroopa riikides löönud kõikuma, kirjutas The Guardian YouGovi uuringutulemustele viidates.

Ka Euroopas valitsevat avalikku arvamust on hakanud seega mõjutama Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja ja õhku visatud võimalus, et USA võtab ukrainlaste seljatagant oma toetuse ära.

Detsembris korraldas YouGov küsitluse Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Rootsis, Taanis ja Ühendkuningriigis ning avastas, et Ukraina toetus on langenud kõigis seitsmes riigis.

Samamoodi nagu on langenud ukrainlaste toetamise tahe, on kasvanud kõigis nimetatud riikides kodanike soov, et Ukrainas jõutaks relvarahuni.

Eurooplaste meelsust Ukrainas toimuva suhtes analüüsib YouGov juba viimased kolm aastat. Võrreldes möödunud aastaga mõjutavad inimeste hoiakuid raskustest rindel ehk Vene armee intensiivne ning agressiivne pealetungikampaania, kirjutas The Guardian, lisades, et ka Kiiev ise möönab, et venelaste taktika on olnud tõhus.

Samas kahtlevad sõnaanalüütikud Putini tahtes rahuläbirääkimisi pidada ja ka Zelenskõile pakutava rahuleppe sisu tõsiseltvõetavuses. Tõenäosus on suur, et Kiiev ei hakka Venemaa ning USA pilli järgi läbirääkimistel tantsima ning ei võta ühtegi praegu lauale pandud rahuplaani vastu.

Valmisolek Ukrainat toetada püsib endiselt pigem kõrge Rootsis ja Taanis ning Ühendkuningriigis. Selle poolt oli vastavalt 50, 40 ja 36 protsenti küsitlusele vastanutest. Samas kukkusid need toetusprotsendid aastaga kõigis nimetatud riikides võrreldes selle aastaga isegi ligi 10 protsenti.

Samal ajal kasvas nende inimeste osakaal, kes eelistasid rahuleppe sõlmimist. See tõusis Itaalias 55 protsendini, võrreldes 45 protsendiga, Hispaanias 43 protsendini (varem 35), Prantsusmaal ja Saksamaal 45 protsendini (varem 38). The Guardiani andmetel on ebaselge, kas see näitab inimeste väsimust sõjast või huvi vähenemist.

Prantsusmaal, Saksamaal ja Rootsis on nende inimeste osakaal, kes tahavad Ukraina võitu püsinud alates 2023. aastast stabiilsena, kuigi mujal on see langenud.

Küsitlusele vastanud jäid eriarvamusele rahukokkuleppe asjus, mis jätaks osa Ukraina aladest Venemaa kontrolli alla. Enamik Rootsis (57 protsenti), Taanis (53 protsenti) ja Ühendkuningriigis (51 protsenti) küsitlusele vastanutest ning märkimisväärne vähemus (43 protsenti) Hispaanias ütlesid, et suhtuvad sellisesse tehingusse väga või üsna negatiivselt.

Ligi 66 protsenti taanlastest, 63 protsenti rootslastest ja hispaanlastest, 59 protsenti brittidest, 53 protsenti sakslastest ja itaallastest ning 52 protsenti prantslastest toetas Ukraina abistamist sõjas Venemaa vastu. Samas arvas vaid 11 protsenti itaallastest ja 14 protsenti prantslastest, et nende valitsustel tuleb Ukrainale veel rohkem abi suunata.

Kui inimestel paluti öelda, milline on olukord nende arvates 2025. aasta lõpus, leidsid aga vähesed lääneeurooplased, et Venemaa või Ukraina on selleks ajaks sõjast võitjana välja tulnud. Enamik uskus, et need kaks riiki jätkavad ka aasta pärast sõda või peavad alles läbirääkimisi rahu üle.