:format(webp)/nginx/o/2025/01/04/16577818t1h3ddb.jpg)
Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz mõistis täna avaldatud intervjuus hukka Elon Muski kommentaarides väljendatud avaliku toetuse paremäärmuslikule AfD parteile.
Maailma jõukaim mees, kes omab sotsiaalmeediaplatvormi X, on paljudes postitustes rünnanud mitmeid Euroopa liidreid ja tekitanud sellega paksu verd.
Musk nimetas Scholzi eelmisel kuul «ebapädevaks lollpeaks» ning Saksamaa presidenti «antidemokraatlikuks türanniks». Liidukantsler ütles seda kommenteerides ajakirjale Stern, et on oluline «hoida rahu» enne 23. veebruaril toimuvaid Saksamaa valimisi.
«Saksamaal toimub kõik meie kodanike soovide ja mitte Ameerika miljardäri heitlike kommentaaride järgi,» kinnitas ta intervjuus.
«Saksamaa president ei ole demokraatiavastane türann ning Saksamaa on tugev ja stabiilne demokraatia – ükskõik, mida härra Musk ütleb.»
Scholzi sõnul on aga Muski avalik toetus paremäärmuslikule AfD-le «palju problemaatilisem kui need solvangud».
Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis on küsitlustes konservatiivide järel teisel kohal, «pooldab tihedamaid sidemeid Putini Venemaaga ja tahab nõrgestada Atlandi-üleseid sidemeid», hoiatas Scholz.
Paremäärmuslik partei tunnistas sel nädalal, et suhtleb regulaarselt Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud Muski kaaskonnaga, kes peaks 9. jaanuaril korraldama sotsiaalmeediaplatvormil X vestluse AfD juhi Alice Weideliga.
Scholzilt küsiti, kas ta soovib Tesla ja SpaceXi 53-aastase omanikuga isiklikult asjade üle arutada. Selle peale vastas Scholz: «Ma ei pea vajalikuks härra Muski poolehoidu otsida. Ma jätan selle teistele.»
Kantsler ütles, et kohtus Muskiga 2022. aasta märtsis Tesla tehase avamisel Brandenburgi liidumaal ja see leidis aset «ajal, mil AfD kohalik haru selle vastu protestis».
Saksamaa pole Muski ainus sihtmärk Euroopas, kus paljud valitsused on silmitsi populismi ja paremäärmusluse tõusuga.
Sel nädalal nõudis ta Briti peaministri Keir Starmeri tagandamist ja Ühendkuningriigi paremäärmusliku agitaatori Tommy Robinsoni vanglast vabastamist.
Ta pidas detsembris kõnelusi ka Ungari peaministri Viktor Orbániga, nimetas Euroopa Liitu ebademokraatlikuks ning tembeldas diktaatoriteks kohtunikud, kes tühistasid Venemaa sekkumise kahtluse tõttu Rumeenia presidendivalimised.
Musk pooldab ka Itaalia äärmusparempoolseks peetavat, kuid Ukrainat toetavat peaministrit Giorgia Melonit.
Eksperdid väidavad, et Muski poliitilised algatused on tihedalt seotud tema majanduslike huvidega.
Muski ja Trumpi jaoks takistavad «demokraatia, debatid, lahkarvamused ja riiklikud heaolusüsteemid äritegevust», ütleb Toronto Yorki ülikooli professor Ilan Kapoor, kes on teinud kriitilise uurimistöö neoliberalismi kohta.