/nginx/o/2012/04/23/1068242t1ha5dd.jpg)
Rooma impeeriumi ajast pärit Pompeis varises kokku osa 2000 aasta vanusest müürist.
Pompeis varises kokku osa 2000-aastasest müürist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on müüriga, mis ümbritseb villat, edastab The Telegraph.
Itaalia valitsus käivitas hiljuti 105 miljoni euro suuruse projekti väärtusliku arheoloogilise paiga päästmiseks.
Napoli ja Pompei arheoloogiatalituse juht kinnitas punaste freskodega müüriosa varingut. Varing toimus alal, mis on varisemisohtlikuks tunnistatud ning Pompei külastajatele suletud.
Viimase kaha aasta jooksul on Pompeis mitu samalaadset varingut olnud.
Arheoloogiaringkondades kardetakse, et Itaalia ei suuda väärtuslikku paika kaitsta ja säilitada. Samuti arvatakse, et Pompei säilitamist mõjutab ka Itaalia maffia, püüdes sellest kasu teenida.
Itaalia poliitiku Giulia Rodano sõnul on Itaalia valitsus kultuuriväärtuste kaitsmise eelarves kärpeid teinud. Selle tõttu on raha varasemast vähem.
«Kui palju iidseid müüre peab veel kokku varisema, kui palju peab neid veel hävitama vihm ja lumi, enne kui nende säilitamisse investeeritakse,» küsis Rodano.
Ta lisas, et Itaalia riik peaks kultuuriväärtuste kaitsel rohkem pingutama ning vähem lootma välisele abile.
Selle aasta aprilli alguses teatas Itaalia peaminister Mario Monti, et käivitati Euroopa Liidu abiga projekt, mis peaks tagama maailma ühe tähtsama kultuuriväärtuse säilimise.
Pompei asub Itaalias Campania maakonnas Napoli provintsis Vesuuvi vulkaani jalamil.
Paik on tuntud eelkõige antiikaja linna Pompei osaliselt väljakaevatud varemetele.
79. aastal leidis aset Vesuuvi purse, mis mattis Pompei kuni üheksa meetrise tuhakihi alla.
Pompei oli ümbritsetud kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga. Pompei vanimateks osadeks on kolmnurkne foorum ning dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr.
Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, Jupiteri ja muude templite, turuhoone macellum'i ja kuuriahoone varemed. Need hooned pärinevad 1. sajandist eKr.
Välja on ka kaevatud palestra (2. saj eKr), odeion, teater (5000 kohta, pärineb 1. saj. eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), Stabiae termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. saj eKr).
Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike, Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.