/nginx/o/2025/01/13/16593533t1hc09d.jpg)
«Rootsi pole sõjas, ent praegu ei ole ka rahuaeg,» ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson eilsel julgeolekukonverentsil.
Rootsi saatis sõjalaevad välja. «Praegune olukord ei ole rahuaeg»
«Vaenulikku tegevust ei saa välistada,» vahendas The Guardian Kristerssoni öeldud sõnu rahvusvahelisel Säleni kaitsekonverentsil pärast Rootsi valitsuse otsust saata Läänemere taristut turvama oma sõjalaevad.
NATOga liitunud Rootsi tegi esimest korda lähiajaloos sellise sammu.
Rootsi on valmis panustama NATO täiendavate kontrollide teostamiseks Läänemerel vähemalt kolme sõjalaevaga ja saatma välja ka õhujõudu. Eesmärk on jälgida Venemaa varilaevastiku käitumist ja heidutada laevu ning niiviisi takistada sabotaažiaktide korraldamist.
Lisaks hübriidrünnakutele on Rootsi olnud raskustes kuritegelike gängide tegevuse ohjeldamisega, meenutas The Guardian.
«Tõsiseltvõetava rahu eelduseks on vabadus ja see, et riigid ei ole tõsistes konfliktides,» ütles Kristersson, lisades, et praegu aga satuvad Rootsi ja tema naaberriigid hübriidrünnakute ohvriks, mida korraldatakse sõdurite, arvutite, raha ja väärinfo abil.
«Selleks et tagada rahu, tuleb valmistuda sõjaks,» lausus Kristersson. «Venemaa oht on pikaajaline. Ja ka meie kaitseplaneerimine peab olema pikaajaline,» lisas ta Rootsi ees seisvaid proovikivisid kirjeldades.
«Esimest korda panustab Rootsi relvajõuga oma lähima piirkonna kaitsesse,» tõdes Kristersson. Rootsi on valmis abistama nii rikutud kaablite uurimises, järelevalve kui ka heidutusega. «Rootsi ei hüppa kunagi kiirete järelduste tegemisse sabotaaži kohta, aga me ei ole ka naiivsed,» selgitas Rootsi peaminister.
The Guardian kirjutab, et rootslaste toetus NATO-le näitab, kuidas on muutunud selle põhjala riigi hoiak kaitseküsimustesse. «Rootsist on saanud realistlik sündmuste keskel asuv riik, ütles peaminister Kristersson.
Rootsi panustab riigikaitsesse 2,4 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja ehitab 2030. aastaks uut küberjulgeoleku keskust.