Anastasia Isabella Poole ⟩ Kui midagi ei muutu, siis Gruusiast saab uus Krimm

Meeleavaldajad näitamas punast kaarti endisele jalgpallurile Mihheil Kavelašvilile, kes nimetati valitsuspartei Gruusia Unistus poolt riigi presidendiks, tema inauguratsioonipäeval 29. detsembril 2024. aastal. Foto: GIORGI ARJEVANIDZE / AFP / Scanpix

Idapoolne Euroopa on muutuste keerises. Kui Ukrainal ja Moldoval on olnud alust lootuseks Euroopa Liiduga liitumisel, siis Gruusia olukord näib sünge. Euroopa peab siinkohal näitama, et Gruusia kuulub läände, mitte ida autokraatide mõju alla, kirjutab Tartu Ülikooli (TÜ) rahvusvaheliste suhete ringi liige Anastasia Isabella Poole.

Alles eelmisel aastal tundus, et Gruusia võib peagi saada ELi liikmesriigiks, kuid nüüd on liitumisprotsess de facto peatatud. Peamiseks takistuseks on valitsuspartei vastuolulised algatused, näiteks «välisagentide» seadus, mis meenutavad kahtlaselt Kremlist varem vastu võetud seadusi.

Riigi kaugenev kurss ELi suunast toob kaasa küsimuse: kas Euroopa Liit on Gruusia maha kandnud? Komisjon tegi mullu selgeks, et liitumisläbirääkimisi Gruusiaga ei alustata, enne kui riik oma suunda muudab. Kuid valitseva Gruusia Unistuse partei korduvad võidud, hoolimata arvukatest rikkumistest ja valijate hirmutamisest, on protsessi peatamisele vaid hoogu andnud.