:format(webp)/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
/nginx/o/2024/06/12/16145460t1h23f4.png)
Kui enne Donald Trumpi inauguratsiooni puhkes Kremlis paras pidu, mis sai alguse avaldusest, kui väga valitud USA president Venemaad «mõistab», siis juba mõni päev pärast seda on pidu Kremlis asendumas tugeva võbeluse ja isegi šokiga.
USA president Donald Trump on teinud värskelt kaks olulist avaldust Venemaa ja sõja lõpetamise kohta.
Kolmapäeval kirjutas ta oma sotsiaalmeediaplatvormil Truth Social, et kehtestab Venemaale ja ta liitlastele väga olulised sanktsioonid, kui Moskva Ukrainaga rahu ei sõlmi.
Neljapäeval ütles Trump videopöördumises maailma majandusfoorumile Davosis, et madalamad naftahinnad maailmaturul teeksid sõjale Ukrainas kohe lõpu ning tema palub Saudi Araabial ja OPECil need alla tuua.
Kui esimene sõnum pani venekeelse inforuumi korralikult kihama alates Kremli propagandistidest ja lõpetades režiimi juhi Vladimir Putini vastastega, siis teine näitas kätte meetodi, kuidas on võimalik Venemaa majandust survestada. Trumpil võib olla rohkem eeldusi Saudi Araabia mõjutamiseks kui tema eelkäijal Joe Bidenil, kelle katsed nafta hinnale mõju avaldada edu ei toonud.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/24/16611564t1h6093.jpg)
Trumpi esimese sõnumi puhul tuleb tähele panna, kuidas see oli meisterdatud. Seal olid sellised motiivid nagu «mul on väga head suhted Putiniga ja nad aitasid meil teist maailmasõda võita» ning «ma ei taha seda teha, aga kui muud üle ei jää, siis…». Nii andis Trump löögi Putini kõige pühama ajaloonarratiivi pihta, mis ütleb, et Venemaa ise võitis teise maailmasõja, mitte ei aidanud seda teha kellelgi teisel. Aga fraas «ma tegelikult ei taha, aga kui te ei kuula, siis…» meenutab vägagi retoorikat, mida Venemaa ise on erinevatel puhkudel oma jõupositsiooni kehtestamiseks kasutanud.
Nn Z-patrioodid on Trumpi sellistele avaldustele reageerinud väga vihaselt. Propagandist Olga Skabejeva räuskas tele-eetris, et kuidas julgeb Trump rääkida, et «meie aitasime neil»; samuti korratakse vana plaati, et vot «niisuguse tooniga ei tohi Venemaaga rääkida. (Eriti ilmekas oli Vladimir Solovjovi saates duumasaadik Andrei Guruljov, kelle bravuuri puhul on tihti oletatud ka alkoholi mõju).
Kontrastina sellele reageeris aga Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov vägagi tasase kommentaariga, kus ta rääkis Trumpi stiilist ja sellest, et kõiges ei saavat temaga nõustuda.
Paljud Ukrainat toetavad kommentaatorid, näiteks Roman Tsõmbaljuk, peavad kokkulepet Trumpi ja Putini vahel nüüd juba võimatuks ning osa Z-patrioote ei pea enam tõenäoliseks sedagi, et Trump ja Putin tegelikkuses üldse kohtuvad.
Tsõmbaljuki arvates võtab Putin Trumpi märkust teise maailmasõja kohta isikliku solvanguna. Kommentaator tuletab ka meelde, et veel valimiskampaania ajal rääkis Trump, kuidas Venemaad ei saa võita, sest Venemaa võitis Napoleoni ja Hitleri.
Et Peskovi väga hillitsetud kommentaar Trumpi öeldule võiks tähendada Kremli taganemist, üldiselt siiski ei usuta. Küll aga on mitme kommentaatori (Oleg Beloussov, Michael Nacke jt) tähelepanu äratanud Reutersi teade, et Putin olla siseringis öelnud, et sõjalise erioperatsiooni eesmärgid on saavutatud ning nüüd tuleb keskenduda majandusele. Reutersi järgi on seda kinnitanud viis erinevat allikat.
Mida siit järeldada saab? Esiteks seda, et kui väide Putini uute meeleolude kohta tõele vastab, siis tema lähikonnas info lekib täiega. Teiseks, aga seda, et kui väide Putini uute meeleolude kohta ei vasta tõele (mis on mõnevõrra loogilisem), siis on tema lähikonnas ikkagi inimesi, kes on huvitatud sellise infolõksu seadmisest ja ilmselt ka selle kaudu Putini poliitika mõjutamisest.
:format(webp)/nginx/o/2024/02/05/15870036t1hce65.png)
Nacke otsib oma kommentaaris vastust küsimustele, mida Trump on valmis Putinile pakkuma ning millega viimane võiks nõustuda. Seniste avalduste kohaselt võiks Trumpi pakkumine sisaldada rindejoone külmutamist, Ukraina NATO-püüdlusele kriipsu pealetõmbamist ning justkui selle kompensatsiooniks mingeid muid julgeolekugarantiisid Ukrainale. See pole Kiievi jaoks vaimustav kokkulepe, kuid Nacke on seisukohal, et Putin ei saa sellega nõustuda kahel põhjusel.
Esiteks tähendaks see lääne rahuvalvajate koondumist aladele, mida Venemaa pole kunagi vallutanud, aga mille ta on kuulutanud endale kuuluvaks (vastavalt Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblastites). Teiseks, Putin ja tema Z-patrioodid oma sõgeduses lihtsalt ei saa sellega nõustuda.
Siit aga jõuame järelduseni, et mingit kokkulepet ilmselt ei sünni, pigem võib tulla nn uus külm sõda ja närvide mäng. Siin muutub meie jaoks oluliseks Trumpi Davosi foorumile edastatud sõnum, et survestamine peab toimuma nafta hinna kaudu ja lammutama lõplikult Venemaa majanduse, mis ilmselt juba on halvas seisus. Diplomaatiline lähenemine Saudi Araabiale selle nimel ilmselt juba toimub.
Kas selline neoreiganistlik strateegia tegelikult realiseerub, pole veel teada. Küll aga on lootus, et Trump surub Putini nurka, «sest ta ei saa näida nõrgana» ilmselt tugevam kui kunagi varem. Meenutagem, et enne Trumpi inauguratsiooni puhkes Kremlis paras pidu seoses Trumpi avaldusega selle kohta, kui väga ta Venemaad «mõistab». Nüüd aga võime tõdeda, et pidu jäi üürikeseks ning lõppes sama kiirelt, kui see algas.
Aleksandr Kušnar ütleb veebiväljaandes Newsader, et nüüd on eskalatsiooni võti hoopis Trumpi käes. Nacke aga tõdeb, et Trumpi jaoks puudub moraal ja toimib ainult jõupositsioon – iseenesest on see küll üpris vastik, aga just see võib olla vajalik võti, mis aitab Putini Venemaast jagu saada. Samadest toonidest on kantud ka üldjuhul Trumpi suhtes väga kriitilise Juri Švetsi viimane kommentaar.