/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/26/16616208t1h7b8e.jpg)
Kui Taani peaks tõesti otsustama Gröönimaa maha müüa, siis rohkem kui sajand tagasi sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleks esimesena ostuvõimalust pakkuda hoopis Ühendkuningriigile, ütles Briti ajalehele The Times arktilisel saarel Kopenhaageni võime varem esindanud Tom Høyem.
Aastale 1982–1987 Taani viimaseks ministriks Gröönimaal olnud nüüdseks juba üsna eaka Høyemi sõnul kehtib endiselt 1917. aastal sõlmitud kokkulepe, millega toonane USA president Woodrow Wilson kinnitas, et saar kuulub alati Taanile ja kui Kopenhaagenil peaks müügihuvi tekkima, tuleb seda kõigepealt pakkuda Ühendkuningriigile.
«Kui [USA president Donald] Trump üritaks osta Gröönimaad, peaks ta esmalt küsima Londonilt,» lausus ta nädalavahetusel Briti lehele. «Ühendkuningriik nõudis 1917. aastal, et kui Gröönimaa müüakse, siis Ühendkuningriigil peaks olema esmaõigus seda osta.» Arutelu kerkis ka läinud sajandi alguses tõukuvalt USA huvist Gröönimaa vastu ning sel nädalal ametisse saanud Trump on debati taaselustanud.
Ühendkuningriik sai eelisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi tulenevalt asjaolust, et toona kuulus kohe Gröönimaa külje all asuv Kanada riigi koosseisu. Praegu jagab Kanada tillukesel Hansu saarel Gröönimaaga ka maismaapiiri.
1917. aasta lepe sõlmiti osana tehingust, millega Wilson omandas Taanilt 25 miljoni dollari eest USA Neitsisaared. Wilsonit üritati siis veenda ostma ka Gröönimaad, kuid esialgu ei tahtnud president vedu võtta. Gröönimaast raamatu kirjutanud Høyemi sõnul veendi teda aga meelt muutma ja nõudma Taanilt ka jäist saart. Kopenhaagen keeldus sellest ja nõustus lõpuks Neitsisaari müüma tingimusel, et Wilson kinnitab, et Gröönimaa jääb alati Taani osaks.
«Olen ise muuseumis originaaldokumenti näinud,» ütles Høyem. «See tähendab, et Ameerika Ühendriigid on seaduslikult aktsepteerinud, et Gröönimaa on ja jääb alati Taani osaks. Aga Trump ei ole seda ilmselt kunagi kuulnud.»
Väidetavalt kurjustas Trump eelmisel nädalal telefonikõnes Taani peaministri Mette Frederikseniga viimase tõrksuse pärast Gröönimaad USA-le maha müüa. Reedel vestles Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen oma USA kolleegi Marco Rubioga ning Høyemi väitel otsustasid mehed arutelu saare üle edasi lükata.
Eile väitis Trump samas ajakirjanikele, et Gröönimaa 57 000 elanikku tahavad kuuluda USA koosseisu, vahendas The Guardian. «Ma arvan, et me saame selle,» lausus Trump oma ametilennuki pardal. «Me saame selle, sest see on seotud maailma vabadusega. Sel pole mingit pistmist Ameerika Ühendriikidega, peale selle, et me oleme need, kes saavad pakkuda vabadust.»
Gröönimaa peaminister Múte B. Egede ütles paari nädala eest, et nad ei taha olla ei taanlased ega ameeriklased. «Me tahame olla gröönlased,» rõhutas ta.
Taani avalik-õiguslik ringhääling DR paljastas aga, et kui Donald Trump juunior külastas jaanuari alguses Gröönimaad, siis temaga poseerinud väidetavad Donald Trumpi poolehoidjad olid tegelikult kodutud, kes tulid kokku lubaduse peale saada tasuta lõunasöök.