INTERVJUU ⟩ Kaljurand: džihadistliku postitusega võib kimpus olla ka tikkijate ring

Eurosaadik Marina Kaljurand. Foto: Alain Rolland/Euroopa Parlament

Džihadistliku terrorismi oht Euroopas on hüppeliselt tõusnud, vahendab europarlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aseesimees Marina Kaljurand infot, mida nendega värskelt jagas Europol.

Kui suur probleem on terrorism võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui see teema oli väga selgelt ja teravalt uudistes?

Terrorism ei ole kuhugi kadunud. Ja kui Europoli esindajad käisid tutvustamas 2023. aasta terrorismi aruannet, siis nad rõhutasid, et džihadistlik terrorism on ka täna Euroopa julgeolekuprobleem number üks. Ilmselt nad mõtlesid seda ELi-siseselt, mitte niivõrd Vene agressiooni või Lähis-Ida laiema konflikti kontekstis.

2022. aastal oli kokku 28 juhtumit, kus terroriakt kas pandi toime või oli planeeritud, aga suudeti ära hoida. Aasta varem ehk 2021 oli neid 18. Aastal 2023 hüppas see arv 120 peale ehk terrorioht Euroopas suurenes.

Üldiselt on terrorismi põhjused ju teada: kriisid, ebakindlus, sotsiaalmeedia, veebiruumis lihtsalt saadaval olevad õpetused terroristlikuks tegevuseks. Need on ja jäävad.

Aga mis muutis 2023. aasta eriliseks, oli Hamasi terrorirünnak, pärast mida toimus suurem polariseerumine ja suurema tõuke sai džihadism. Seda nimetatakse ühe suurima riskitegurina 2023. aastal, kuigi see rünnak toimus alles tolle aasta oktoobris.

Teine tegur on noored, kes radikaliseeruvad, kes vaatavad paremäärmuslikku radikaliseerivat informatsiooni, ajupesu. Nende arv aina kasvab.