KOHALIK VAADE ⟩ Hispaania eluasemekriis tiksub armutult Sáncheze valitsuse kahjuks

23. jaanuari meeleavaldus Barcelonas inimeste kodudest väljatõstmise vastu. Foto: Lorena Sopana/contacto/zuma Press/scanpix

Hispaaniasse elama asuvate välismaalaste laviin on üks põhjustest, mis on pinged eluasemeturul enneolematult teravaks ajanud.

Valencia oli 2024. aastal ajalehe Forbes andmetel maailma parim linn, kus pensionipõlve pidada. Ajakiri soovitab ameeriklastele elu «päikesepaistelises, stressivabas paradiisis» Vahemere randadega, madalate igakuiste elamiskuludega – hinnanguliselt 2363 dollarit kahe inimese kohta – ja heade tervishoiuteenustega.

Anglosaksi meedias ilmub peaaegu iga nädal mõni artikkel, milles kiidetakse Hispaania linnu, külasid või randu, mis meelitavad riiki üha rohkem turiste või püsiva elupaiga otsingul välismaalasi. Paljud neist on kõrgepalgalised diginomaadid, kes ei tööta kohalikes kogukondades, kuid kellele Hispaania on atraktiivne elukvaliteedi, kliima ja kultuuri tõttu.

Kui varem oli tõmbekeskuseks päikesepaisteline Vahemere rannik oma randadega, siis nüüd on huvi nihkunud riigi põhjaossa – Astuuriasse, Galiciasse ja Kantaabriasse –, mille toidukultuur, loodus ja inimeste külalislahkus võlub üha rohkemaid. Samuti on kliimamuutuste tõttu riigi põhjaosas temperatuur soojem ja vihma sajab üha vähem.