Norra massimõrvari Anders Behring Breiviki kohta hiljuti tehtud kohtupsühhiaatrilise uuringu raport sai seda uurinud kohtukomisjoni kriitika osaliseks.
Kas Breivik lollitas psühhiaatreid?
Raportis seisab, et veretööde toimepanemise ajal ei olnud Breivik psühhootiline, edastab Helsingin Sanomat.
Kohtukomisjoni sõnul on selles raportis märgatavaid puudujääke ning see nõuab täiendamist.
Komisjon rõhutas, et kohtupsühhiaatrid Agnar Aspaas ja Terje Törrissen ei võtnud arvesse võimalust, et Breivik võis teeselda ja neid lollitada.
Samuti puuduvad enne kohut valminud raportist kokkuvõtted Breiviki lapsepõlve ja teismelisea kohta.
Aspaas ja Törrissen lubasid raportit täiendada nädala jooksul.
Komisjoni märkustest teatati eile Breiviki üle peetava kohtu teise nädala esimesel istungil.
Möödunud aasta lõpul tehtud psühhiaatrilises uuringus seisab, et Breivik oli tegusid toime pannes psühhoosis ning sellega ka süüdimatu.
Eile jätkus kohus Breviki tunnistuse kuulamisega.
Istungi alguses palus Breivik andeks, et Oslos plahvatama pandud autopomm tappis ja haavas süütuid inimesi, kes ei olnud mingi poliitilise liikumisega seotud.
Samas ei ole Breivik andeks palunud Utøya saare massimõrva eest, vaid peab seda õigeks teoks.
Ta teatas kohtus, et jättis saarel ühe inimese maha laskmata, kuna see isik ei tundunud talle «marksistina».
«Kui ma teda nägin, siis nägin temas ennast,» põhjendas Breivik.
Breivikilt küsiti näiteks seda, kas psühhiaatrite juuresolek mõjutab ta manifesti puudutavatele küsimustele vastamist.
«Muidugi mõjutab. Ma ei soovi, et mind pannakse psühhiaatriahaiglasse,» selgitas Breivik.
Eile pidi olema viimane päev, mil Breivik tunnistusi annab, kuid ajalistel põhjustel lükati osa Breiviki ülekuulamisest selle nädala kolmapäevale. Täna kuulatakse tunnistajaid seoses Oslo valitsuskvartali pommiplahvatusega.
Norra kohtupsühholoog Pål Gröndahl sõnas eile, et kohtul ja psühhiaatrite kolleegiumil ei ole veel täiesti selgelt pilti Breiviki vaimse tervise ja seisundi kohta.
«Breivik on nagu kameeleon. Ta näeb välja nagu täiesti normaalne inimene ning käitub vastavalt. Samas aga ütleb ta asju, mis näitab, et ta reaalsustajus on häireid. Ta liigub terve inimese ja vaimse häirega inimese piiril,» tõdes kohtupsühholoog.