KOHALIK VAADE ⟩ Leedu aseministri Kremli-kiindumus paljastas ühiskonnas lubatu ja lubamatu piiri

Inimesed 2023. aasta 9. mail Vilniuses Antakalnise surnuaial Nõukogude Liidu sõdureid mälestamas. Nüüdseks juba endisel aserahandusministril Valentin Gavrilovil on samuti kombeks seal käia. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Kas Leedus elav vene rahvusest inimesena võib tähistada 9. maid ning kiita Nõukogude okupatsiooni ja Vladimir Putinit? Jah. Tegemist on lõpuks vaba maaga. Kui sulle on aga usaldatud riigisaladused ja Leedu esindamine, siis saab kähku ilmseks, et eksisteerib ka selgelt sõnastamata taluvuslävi.

Just seda koges omal nahal poolteist kuud tagasi ametisse saanud Leedu aserahandusminister Valentin Gavrilov, kes oli sunnitud ajakirjanduse, opositsiooni ja ka president Gitanas Nausėda survel tagasi astuma. Seejuures kirjeldas riigipea veel mõne nädala eest peaaegu et tundmatu Gavrilovi juhtumit tõelise häbina.

Mehega toimunut võiks nimetada aga ka absurdseks, sest see tõestas taas kord, et lubatu ja lubamatu piir sõltub Leedus sageli konkreetsest ajahetkest, kontekstist ning subjektiivsusest, mis kaldub puhuti silmakirjalikkusesse.