KOMMENTAAR ⟩ Merili Arjakas: liitlased kuulavad Eesti välispoliitilist sõnumit Ukraina sõja algusega võrreldes vähem

Ukraina sõdurid evakueerivad rindelähedase Pokrovski elanikke. Foto: OLEKSANDR KLÕMENKO / UKRINF / SIPA / SCANPIX

Eesti välispoliitika kaks eesmärki on toetada Ukrainat võitluses Venemaa vastu ja tõsta agressiooni kulusid Venemaa jaoks, kuid Eesti sõnal on võrreldes täiemahulise sõja algusaegadega praeguseks liitlaste seas vähem kaalu, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Merili Arjakas, analüüsides välisminister Margus Tsahkna täna peetud aastakõnet.

15–20 aastat tagasi oli moekas ette heita, et Eesti välispoliitikal ei ole visiooni – utreerides, Euroopa Liitu ja NATOsse saamisega oli käes ajaloo lõpp. Mida Eesti peaks rohkem tegema, oli ähmane.

Venemaa silmnähtava vaenulikkuse kasvuga jäi neid jutte aina vähemaks kuni 2022. aastani. Pärast ebamugavalt lähedal alanud täiemahulist sõda Ukrainas võib vaielda, kas valitsus ajab õiget asja (opositsioon teeb seda pidevalt), aga on raske ette heita, et Eestil pole visiooni, mida ta saavutada tahab.