Välisministri kaitsekeskne aastakõne vihjas USA poliitikapööristeks valmistumisele

Välisminister Margus Tsahkna tutvustas riigikogu ees peetud aastakõnes Eesti välispoliitika eesmärke. Foto: Aron Urb/Välisministeerium

Välisminister Margus Tsahkna aastakõnes riigikogule visandatud visioon Eesti rollist maailmas oli tugevalt kaitsevõimekeskne, puudutades aga riivamisi ka president Donald Trumpi käe all USA ilmselt muutuvat panust rahvusvahelisel areenil.

Tsahkna (Eesti 200) välispoliitika aastakõne fookus oli ootuspäraselt Ukraina jätkuval toetamisel, Venemaa agressiooni lämmatamise võimalustel ning Eesti julgeolekuhuvide kaitsmisel maailmas.

«Eesti iseseisvust tagav rahvusvaheline kord on otsese rünnaku all Ukrainas, kus peetava sõja tulem määrab Euroopa julgeoleku aastakümneteks – kas piiride muutmine relva jõul on võimalik, kas agressioon tasub ära, kas riikidevahelistes suhetes kehtib ühiselt kokku lepitud õigus või hoopis tugevama jõud. Need on Eestile eksistentsiaalse tähtsusega küsimused,» lausus Tsahkna parlamendile, lisades, et Venemaa režiimi juht Vladimir Putin pole oma eesmärke muutnud. «Ta soovib endiselt nii kogu Ukraina allutamist kui ka Euroopa julgeoleku põhimõttelist ümberkorraldamist.»

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Merili Arjakas tõi välisministri sõnavõttu analüüsides välja, et Venemaa täiemahuline sõda on paratamatult määranud Eesti välispoliitilised sihid.

«Naljaga pooleks saab öelda, et Eestil ei ole enam välispoliitikat, Eestil on julgeolekupoliitika, millest välispoliitika moodustab ühe osa,» leidis ta. «Eesti välispoliitikal on kaks eesmärki: esiteks toetada Ukrainat võitluses Venemaa vastu – nii sellega, mida Eesti saab ise ära teha, kui ka ärgitades Euroopa Liidu ja NATO liitlasi rohkem tegema – ning teiseks tõsta agressiooni kulusid Venemaa jaoks, et heidutada nii Moskvat kui teisi lääneriikide vastaseid.»