Armeenlased meenutavad täna 97 aasta möödumist massitapmistest Osmani impeeriumis, mida Armeenia peab sihilikuks ja süstemaatiliseks genotsiidiks.
Armeenia mälestab genotsiidi ohvreid
24. aprill 2012, 18:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhanded inimesed kogunesid pealinnas Jerevanis asuva Tsitsernakaberdi memoriaali juurde, et avaldada austust 1915-1918 tapetud kaasmaalastele.
«Meie ja paljud, paljud teised üle kogu maailma kummarduvad täna Armeenia genotsiidi süütute ohvrite ees,» ütles uudisteagentuuri AFP vahendusel monumendi jalamile pärja asetanud president Serž Sarkisian aastapäeval peetud kõnes.
USA president Barack Obama ei nimetanud oma pöördumises küll toimunut genotsiidiks, kuid kutsuss üles 20. sajandi üht rängemat hirmutegu ausalt, täielikult ja õiglaselt tunnistama.
«Ei saa liikuda tulevikku, tunnistamata minevikku,» märkis Obama.
Jerevanis toimunud mälestusüritusel osalenud 75-aastase Tsovinar Tumasiani hinnangul peaksid teised riigid avaldama Türgile survet, et viimane genotsiidi tunnistaks.
«Kui neid (Türgit - toim) selleks ei sunnita, ei tunnista nad genotsiidi kui fakti. Nad arvavad, et aja jooksul kõik unustavad selle,» märkis Tumasian.
Türgi ja Armeenia vahelises dialoogis on endiselt komistuskiviks Osmani impeeriumis aset leidnud tapatalgud. Kõige süstemaatilisemalt toimus «armeenia küsimuse» lahendamine 1915.-1916. aastal Väike-Aasias, kus Armeenia väitel hukkus 1,5 miljonit armeenlast.
Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eitab aga genotsiidi, väites, et hukkunud olid sõjakaose ohvrid ning nende hulgas surid ka paljud süütud islamiusulised türklased, kelle tapmisele armeenlased ja venelased kaasa aitasid.
Mustafa Kemali, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isa, loodud revolutsioonilise Türgi vabariigi ametliku ajalookäsitluse kohaselt toimus Esimese maailma sõja ajal ja selle järel endiste Osmani impeeriumi riikides rahvusgruppide vaheline vaenutegevus, kus hukkus 300 000 kuni 500 000 armeenlast ning vähemalt sama palju türklasi.
Mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Kanada on ametlikult nimetanud armeenlaste vastu suunatud vägivalla genotsiidiks. Türgi vankumatusest ajaloo küsimuses annab märku aga asjaolu, et võimud on riikidest, mis on tunnistanud armeenlaste langemist genotsiidi ohvriks, oma suursaadiku tagasi kutsunud.
Prantsusmaa võimud soovisid Armeenia genotsiidi eitamise ka kriminaliseerida. Selle kiitsid heaks nii valitsus kui ka parlament ning sellel oli ka president Nicolas Sarkozy toetus, kuid riigi kõrgeim kohtuorgan otsustas veebruaris, et seadus rikub sõnavabadust ja on seega põhiseadusega vastuolus.
Ankara nimetas aga eelnõu rassistlikuks ning diskrimineerivaks ning ähvardas Prantsusmaad karistada.