Läti suurendab veelgi kaitsekulusid

NATO tank. Foto: MARTIN DIVISEK / EPA / SCANPIX

Lõunanaabrite valitsus võttis kohustuse eraldada järgmisel aastal riigikaitsele vähemalt neli protsenti Läti sisemajanduse kogutoodangust ning seejärel pannakse kaitsekuludeks välja juba viis protsenti.

Taolisest plaanist andis valitsuse istungijärgsel pressikonverentsil Läti rahvale teada peaminister Evika Siliņa (Uus Ühtsus), kellele sekundeeris kaitseminister Andris Sprūds (Progressiivsed).

Valitsuse kinniselt istungilt meedia ette astunud Siliņa kinnitas, et Läti võtab kohustuse järgmisel aastal kulutada kaitsele neli protsenti ja pikaajalise kohustusena liikuda sellele järgnevatel aastatel viie protsendi suunas SKTst, vahendas LSM.

«Läti kaitse rahastust tuleb suurendada ja kiiremas korras kasutusele võtta täiendavad sõjalised võimekused,» tõi Sprūds välja.

Kaitseminister märkis, et kaitse-eelarve jagamisel pannakse põhirõhk õhutõrjele, rannakaitsele, laskemoona toomisele ja droonitehnoloogia arendamisele.

Peaminister tõdes, et kaitsele eraldatava eelarve kasvuks vajaliku raha leidmiseks vaadatakse üle kõigi teiste ministeeriumide, nagu ka kaitseministeeriumi enda eelarve.

«Ministeeriumid peavad üle vaatama oma võimalused ja selle, kuidas praegu raha kulutatakse. Näen vajadust, et kaitseministeerium teeks tihedat koostööd sisejulgeoleku valdkonna asutustega [siseministeeriumi alluvuses olevad asutused, nagu piirivalve ja riigipolitsei]. Peame võimalusel neid kahte valdkonda tsentraliseerima, et saaksime olemasolevaid vahendeid tõhusamalt kasutada,» lausus Siliņa.

Viimasel kümnendil on kaitsekulutused teinud Lätis kiire spurdi. Viimaste uuringute kohaselt on Läti praegu üks neljast suurimast riigikaitsele kulutavast riigist NATOs, kellest eespool on vaid Poola, USA ja Eesti. Üle kolme protsendi SKTst kulutab kaitsele NATO riikidest veel ka Kreeka, kirjutas LSM.

Veel 2014. aastal kulutas Läti kaitsele vaid 0,94 protsenti SKTst. NATO poolt toona soovitatud miinimumtaseme ehk 2 protsenti SKTst saavutas Läti alles 2018. aastal.

Vähem silmatorkav pole ka tõsiasi, et 2014. aastal läks vaid 7,6 protsenti kaitse-eelarvest varustusele (enamik kulus palkadele, pensionidele, haldusele, teadus- ja arendustegevusele jne). 2024. aastal moodustas sõjavarustusele kulutatud summa 37 protsenti kaitse-eelarvest.

Läti on suurendanud oma kaitsekulutuste osakaalu isegi kiiremini kui kavandatud, kuigi osaliselt annab efekti ka prognoositust väiksem SKT näitaja, viitas LSM.

Uude, Bauska piirkonda rajatavasse laskemoonatehasesse plaanib Läti valitsus investeerida 26 miljonit eurot.

«See on selge kinnitus, et tegutseme vastavalt kehtestatud plaanile ja liigume Läti kaitsetööstuse arengus edasi. Riiklikult tähtsa objekti staatus võimaldab ka kiiremini kaitsevõimet tugevdavaid projekte ellu viia. Tehasest saab oluline element kogu meie sõjatööstuse ökosüsteemis ja see tagab stabiilse tarneahela Läti ja Euroopa julgeoleku tugevdamiseks,» ütles kaitseminister Andris Sprūd.

Lõunanaabrite kaitseministeerium selgitas, et tehase rajamine Lätti on märkimisväärne samm nii relvajõudude varustamise tagamisel kui ka Euroopa ühise kaitsesüsteemi tugevdamisel.

Eesmärk on Euroopa Komisjoni toetatud projekti raames rajada 2027. aastaks koos välispartneritega täistootmisüksus.