/nginx/o/2018/09/24/11443082t1h856f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/19/16667884t1h613d.jpg)
Leedu on otsustanud aastatel 2026–2030 kulutada igal aastal kaitsele viis-kuus protsenti SKTst. Kuidas eesmärgini jõuda, on siiani ebaselge, kuid ühes ollakse kindlad: see peab saama tehtud.
Hoolimata Leedu tipp-poliitikuid ja sõjaväelasi hõlmava riikliku kaitsenõukogu antud viie protsendi lubadusest jääb ähmaseks, kuidas sihile jõuda: isegi eri lahenduste kogumist ei piisa välja käidud eesmärgiks leida viie aasta peale kokku 12–15 miljardit eurot, mis lisanduks 2,5 miljardile eurole, mida praegu aastas kaitsele kulutatakse. Võimuliidus on juba tekkinud pingeid ja raskemad ajad seisavad veel ees.
Nii Leedu valitsus kui ka sõjavägi kinnitasid, et vajaduse taga kaitsekulutusi tõsta pole Vene sõjaväe vahetu oht, vaid pigem hulk keskmise tasemega ohte, mis on tõenäoliselt seotud Vene vägede taastamisega siis, kui sõda Ukrainas on lõpule jõudnud. Leedu otsustajad on peaaegu ühel meelel, et ümberkorraldatud ja -relvastatud ning kättemaksu ihkav Venemaa on Balti riikidele järgnevate aastate jooksul ohtlik.
«Seega peame senimaani valmis olema, vähemalt aastani 2030,» teatas Leedu president Gitanas Nausėda.
Presidendi juhtimisel kinnitas kaitsenõukogu plaani, kuidas kõige paremini kaitset tugevdada. Järgmiste aastate jooksul suureneb Leedu relvajõudude rahuaja koosseis ligi 30 000 liikmeni: üle poole neist on tegevväelased, 6000 maakaitsejõududest ning rohkem kui 7000 ajateenijad. Lühikese teatamisajaga on mobiliseerimiseks valmis veel 50 000 reservisti.
Aga asi pole ainult inimestes: mõned pataljonid laiendatakse rügementideks, luuakse uusi üksusi, näiteks tankipataljon. Kolm brigaadi kuuluvad alles mõni nädal tagasi loodud 1. jalaväediviisi alla. Aastaks 2030 peaks jalaväediviis olema täielikult varustatud ja valmis.
See on keeruline ja kõige kallim osa, sest laienemine vajab rohkem inimjõudu, targemat juhtimist ja kontrolli, palju rohkem varustust, väljaõpet, logistikat, taristut ja tohutu suuri laskemoonavarusid. Paljust sellest võib veel vaid und näha.
Mis maksab nii palju?
Kolmest manööverbrigaadist, kaudtulejõust, luureüksustest ja muust koosnev Leedu diviis on osa piirkondlikust NATO korpusest, mis koos Saksa brigaadi – sõja ajal peaks see kasvama diviisisuuruseks üksuseks –, Poola diviisi ning juba Leedus ja Poolas paiknevate USA sõjaväe üksustega peaks kujunema arvestatavaks jõuks. Teoorias.
/nginx/o/2025/02/19/16667885t1h0f3a.jpg)
Praktikas tähendab see aga suuri hankeid – Saksamaal toodetud Leopard 2A8 tanke, kahe jalaväepataljoni sõjamasinaid (CV-90), kahe lisasuurtükipataljoni jagu liikursuurtükke Caesar, täiendavaid HIMARSeid, et kahe- või kolmekordistada kaheksa üksuse jõudu, ning droone, kaugseire- ja ründelennukeid missioonideks sügavale vaenlase territooriumile. Nimekiri pole lõplik: kindlasti sisaldab see väljaõppekulusid, varuosi, piisavaid laskemoonavarusid ja täiendavaid taristuobjekte.
Kõik see kokku tähendab praegustele jõududele, hangetele ja ülalpidamiskuludele lisaks veel 12–15 miljardit eurot. See hõlmab vähemalt 5500-liikmelise, 2027. aastaks alaliselt Leetu toodava Saksa soomusbrigaadi majutuskulusid.
Ebaõnnestumise korral võib Leedu kaotada nii maine kui ka võimaluse kaitsevõimet õigeaegselt tugevdada.
Ja see kõik põhineb sõjaväelaste nõuannetel: Leedu ei saa pidada staatilist sõda, nagu praegu teeb Ukraina. Kauplemiseks lihtsalt ei ole ruumi – Leedul on Balti riikidest pikim, üle 900 kilomeetri ulatuv piir tõenäoliste agressorriikide ehk Venemaa ja tema marionettriigi Valgevenega.
Seega selleks, et mitte ainult ei oleks võimalus võidelda, vaid liitlaste abiga loodetavasti ka sellist vastast nagu Venemaa võita – see on uus põhimõte, mis võib panna kulmu kergitama –, peab Leedu sõjavägi olema tugev, mobiilne ning võimeline andma tugeva ja kaugeleulatuva vastulöögi. Täpsemaid detaile vajaduste ja kulude kohta esitletakse salastatud, kinniste uste taga peetaval parlamendiistungil sel kevadel.
Kust raha saab?
Selleks ajaks peavad olema leitud lahendused, et alates järgmisest aastast kahekordistada kaitsekulutusi. Praegu on täiendavalt kaitsekulutusteks leitud 800 miljonit, 2025. aastal peaksid kaitsekulud jõudma nelja protsendini SKTst. Edasine tee näib nagu probleeme täis miiniväli: Nausėdale ei meeldi mõte maksude tõstmisest, olgugi et kõrgem tulumaks või uus kaitsemaks näib olevat vaat et vältimatu.
/nginx/o/2025/02/19/16667887t1he65f.jpg)
Sellele lisaks on pakutud ka üsna metsikuna näivaid ideid: näiteks luua Poola eeskujul eriline kaitsefond, et müüa riigi vara, taotleda ELi finantsabi, isegi kasutada riigi kullavarusid või võtta palju laenu.
44 protsendini SKTst ulatuv riigivõlg lubaks seda põhimõtteliselt teha, kui samal ajal hädavajadustele viidates rikkuda Maastrichti lepinguga sõlmitud kolmeprotsendilise valitsuskulude eelarvepuudujäägi nõuet.
Opositsioonist on kriitilisemad hääled pidanud suuremat osa ideedest jätkusuutmatuteks soovunelmateks, osa võimuliidu liikmeid on selle vastu. Isegi peaminister Gintautas Paluckas on avaldanud kahtlusi viie protsendini jõudmise suhtes. Aga hullem on see, et tagasiteed ei näi olevat. Ja mitte ohtude või sõjaväe vajaduste, vaid pühendumise pärast. See jõudis uudiste pealkirjadesse pärast seda, kui USA president Donald Trump nõudis Euroopa liitlastelt kaitsekulutusteks viis protsenti SKTst.
Seega on Leedul nüüd vähe aega lubaduste täitmiseks, relvajõudude laiendamiseks ja USA-le mulje avaldamiseks ning neilt relvade ostmiseks ja teiste riikide inspireerimiseks. Ebaõnnestumise korral võib kaotada nii maine kui ka võimaluse kaitsevõimet õigeaegselt tugevdada.
«Me mitte ainult ei suudaks Leedut kaitsta, vaid saaks ka üle maailma tohutu suure diplomaatilise löögi,» hoiatas endine kaitseminister Laurynas Kasčiūnas.