KOHALIK VAADE ⟩ Leedu kaitsekulutuste tõstmise tee paistab kui probleeme täis miiniväli

Leedu sõdur Leedu-Poola ühisõppusel Brave Griffin 24/II. Foto: MINDAUGAS KULBIS/AP/Scanpix

Leedu on otsustanud aastatel 2026–2030 kulutada igal aastal kaitsele viis-kuus protsenti SKTst. Kuidas eesmärgini jõuda, on siiani ebaselge, kuid ühes ollakse kindlad: see peab saama tehtud.

Hoolimata Leedu tipp-poliitikuid ja sõjaväelasi hõlmava riikliku kaitsenõukogu antud viie protsendi lubadusest jääb ähmaseks, kuidas sihile jõuda: isegi eri lahenduste kogumist ei piisa välja käidud eesmärgiks leida viie aasta peale kokku 12–15 miljardit eurot, mis lisanduks 2,5 miljardile eurole, mida praegu aastas kaitsele kulutatakse. Võimuliidus on juba tekkinud pingeid ja raskemad ajad seisavad veel ees.

Nii Leedu valitsus kui ka sõjavägi kinnitasid, et vajaduse taga kaitsekulutusi tõsta pole Vene sõjaväe vahetu oht, vaid pigem hulk keskmise tasemega ohte, mis on tõenäoliselt seotud Vene vägede taastamisega siis, kui sõda Ukrainas on lõpule jõudnud. Leedu otsustajad on peaaegu ühel meelel, et ümberkorraldatud ja -relvastatud ning kättemaksu ihkav Venemaa on Balti riikidele järgnevate aastate jooksul ohtlik.