KOHALIK VAADE ⟩ Trumpi Ukrainat orjastava lepingu telgitagused

Titaani sisaldava imeniidi kaevandamine Kirovohradi oblastis. Foto: Efrem Lukatskõi/Ap/Scanpix

• Maavarade kasutamise lepingu teine variant on Ukrainale veelgi karmim.
• Zelenskõi meeskonna allikas: ameeriklastel on ränkade nõudmistega tõsi taga.
• Ukraina jaoks on oluline maksku mis maksab säilitada USA sõjaline abi.

Ukraina valitsus on sunnitud Ameerika Ühendriikidega alla kirjutama orjastavate tingimustega maavarasid puudutava lepingu, et säilitada ameeriklaste sõjaline abi, ilma milleta Ukraina relvajõud ei pea vastu rindel ega tagalas. 
 

(Artikkel on kirjutatud enne Financial Timesi tänaõhtust teadet, et Ukraina ja Ameerika Ühendriigid jõudsid maavaraleppe tingimustes kokkuleppele – toim.)

Viimastel nädalatel on ukrainlasi tabanud üks šokk teise järel. USA asepresidendi J. D. Vance’i Müncheni-kõnele, mis oli täis põlgust Euroopa vastu, järgnesid USA presidendi Donald Trumpi järjestikused ähvardused Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile.

Trump nimetas Zelenskõid diktaatoriks, kes pole suuteline Venemaaga kokku leppima, ning ennustas Ukraina riigi peatset kadumist, kui ukrainlased ei kiirusta läbirääkimistega Kremliga. Sellele järgnesid juba konkreetsed ähvardused lülitada Ukraina armee jaoks välja Starlinki internetiside, mis on Ukraina üksustele rindel elutähtis näiteks droonide juhtimiseks. Starlinki omanikufirma kuulub Trumpi paremale käele, miljardär Elon Muskile.

USA väljaanne Axios teatas, et Zelenskõi oli Trumpi niivõrd välja vihastanud, et Valges Majas oldi väga lähedal sellele, et lõpetada igasugune sõjaline abi Ukrainale.

Veebruari keskel andis USA Ukrainale üle majanduspartnerluse leppe projekti. Dokument nägi ette nn taastamisfondi loomise, kuhu koguneks kasum harvaesinevate metallide ja teiste strateegiliste ressursside kaevandamiseks Ukraina territooriumil. Jutt käib näiteks liitiumist, uraanist, titaanist ja grafiidist.

Fondi pidanuks laekuma ka pool juba kaevandatavate maavarade müügi kasumist. Lisaks pidi Ameerika saama oma juhtimise alla Ukraina sadamad Mustal merel ja teised strateegilised ettevõtted.

Osa fondist võinuks taasinvesteerida Ukrainasse, oli projektis kirjas. Sellesse võimalusse on raske uskuda, sest Trump muust ei räägigi kui et Ukraina peab juba maksma USA-le sadu miljardeid dollareid osutatud abi eest.

Ameeriklased tahavad selle lepinguga, et Ukraina tunnistaks oma riigivõlga USA ees ning tagaks seda oma maavaradega. Trumpi hinnangul peaks koostööleppe maht olema 500 miljardit dollarit. Seejuures polnud projektis kirjas, kaua leping peaks kehtima.

Zelenskõi keeldus kaks korda lepingut sellises versioonis alla kirjutama. Esimest korda veebruari keskel, kui lepingu projekti tõi Kiievisse USA rahandusminister Scott Bessent. Teine kord Müncheni julgeolekukonverentsi ajal. Enne Ukraina ja USA delegatsiooni kohtumist nõudis Valge Maja ultimatiivses vormis lepingu allakirjutamist, kinnitasid mitu Ukraina delegatsiooni liiget. Zelenskõi jäi endale kindlaks, Ukraina palus tungivalt lepingut täiustada. Zelenskõi selgitas Ukraina positsiooni nii: Kiiev soovib vastu kindlaid julgeolekugarantiisid.

Keelduda ei saa

Valge Maja esindajad rõhutasid selle peale, et USA seotus Ukraina majandusega ongi juba piisav julgeolekugarantii. Aga lepingus ei taha USA endale võtta ka ühtegi konkreetset kohustust investeerida Ukrainasse. Sõjalist kohalolekut või siis vähemalt õhukaitse tagamist kui lepingu ühte osa keelduvad Trumpi esindajad üldse arutamast.

Ukraina poliitikavaatlejad ja lääne meedia hindavad olukorda üsna ühesuguselt: Valge Maja nõuab Ukrainalt reparatsiooni nagu sõja kaotanud poolelt. Briti väljaanne The Telegraph tõmbas isegi konkreetse paralleeli I maailmasõja järgse Saksamaaga ja sellega, millised sõjalis-poliitilised tagajärjed neid tabasid pärast suure sõja vallapäästmist Euroopas.

21. veebruaril andis USA Kiievile üle majanduspartnerluse leppe uue projekti. Selle tingimused on aga veelgi orjastavamad, kinnitasid allikad Ukraina valitsuses.

Nüüd tahab Washington fondi moodustamist nii, et seda juhiksid ameeriklased, ning Ukraina osa on fondi täitmine: tuluga, mida nad saavad maavarade müügist. Ukrainlaste soovidega arvestamise asemel ameeriklased hoopis karmistasid oma tingimusi.

Fondi panustamine käiks põhimõttel, et Ukraina maksab sinna 66,6 protsenti, mis tuleks maavarade müügist, ning USA kannab 33,3 protsenti, mille moodustab juba Ukrainale antud relvaabi. Ehk USA ei pea sinna fondi enam midagi panustama. Kui leping alla kirjutataks, siis taastuks ka Washingtoni ja Kiievi koostöö sõja rahumeelseks lõpetamiseks.

Valitsusallikad tunnistavad mitteametlikult, et suure tõenäosusega kirjutab Kiiev lõpuks maavarade lepingule alla ameeriklaste tingimustel.

Ukraina relvajõud sõltuvad väga koostööst USAga. Näiteks õhutõrjekompleksid Patriot ja selle raketid on kriitilise tähtsusega, et kaitsta Vene rakettide vastu suuri linnu ning sõjatööstust. Sama kriitilise tähtsusega on ukrainlastele USA luureandmed, rasketehnika, mürsud ja palju muud.

Kõige selle tõttu pole Zelenskõil mingeid võimalusi USA-le vastu hakata.

Minu allikas Zelenskõi meeskonnas, kellel on head kontaktid USA Vabariiklaste Parteis, väitis, et kui Ukraina keeldub maavarade lepingule alla kirjutamast, võivad ameeriklased üldse loobuda liidrirollist rahuläbirääkimistel Venemaaga ning piirduvad ainult diplomaatiliste suhete taastamisega Kremliga.

Ukraina presidendi kantselei allikad tunnistasid, et sooviksid lepingu tingimusi arutada ja lihvida vaikselt, n-ö töörežiimis, aga neile paistab, et sellist võimalust polnud algusest peale üldse ette nähtudki. Kahepoolse töörühma loomist lepingu teksti arutamiseks üldse jutuks ei võetudki.

Zelenskõi idee vastastikku kasulikust kokkuleppest maavarade kaevandamiseks, mida ta pakkus presidendikandidaat Trumpile, muutus Trumpi presidendiks saades neokoloniaalseks dokumendiks Briti Ida-India kompanii [äriettevõte, mis valitses Briti monarhi loal sisuliselt kogu Indiat 18. sajandil] vaimus.

Ukraina eksperdid toonitavad: jah, teoreetiliselt omab Ukraina märkimisväärseid harvaesinevate metallide varusid, mis võiksid perspektiivis üle kullata nii Kiievi kui Washingtoni, aga keegi pole piisavalt uurinud nende täpset mahtu ning nende tootmise majanduslikku mõttekust.

Enamik läbirääkimistega seotud Ukraina spetsialiste peab esmatähtsaks taastada koostöö USAga. Nende meelest võib lepingu tingimuste täitmine venida paljude aastate peale ning minna üle Trumpist järgmise USA administratsiooni kätte.

Valitsusallikad tunnistavad mitteametlikult, et suure tõenäosusega kirjutab Kiiev lõpuks maavarade lepingule alla ameeriklaste tingimustel. See tähendaks, et Ukraina peaks kümneid aastaid kandma raha loodavasse fondi.

Vastuseta küsimused

Suur küsimus on aga selles, kuidas seda teha Ukraina seaduste järgi. Põhiseaduse järgi kuuluvad kõik maavarad Ukraina rahvale.

Ukrainas käiva sõja alguse kolmandale aastapäevale pühendatud pressikonverentsil Kiievis kinnitas Zelenskõi, et maavarade lepingu teises versioonis on kirjas fondi suurusena 500 miljardit dollarit, ning sellest tekkis arusaamine, et USA nõuab Ukrainalt tagasi raha, mis eraldati eelmise presidendi Joe Bideni ajal.

«Ma tean, et meil oli 100 [miljardit dollarit USA abi Ukrainale]. See on fakt. Ma ei kavatse tunnustada 500,» rääkis Zelenskõi. «Kogu austuse juures ei ole ma valmis fikseerima ka 100 [miljardit dollarit]. Sest me ei pea tunnistama toetusi kui võlga.» Ta lisas, et ta leppis toetustes kokku Bideni ja Kongressiga.

Zelenskõi ütles, et kui olukord on nüüd muutunud ning Washington kavatseb edaspidi sõjalist abi osutada ainult põhimõttel, et see tuleb hiljem kinni maksta koos protsentidega, siis tuleb seda arutada lepingu raames. Ukraina on selleks valmis, kinnitas Zelesnkõi, lisades aga, et kõigepealt tuleb aru saada, kui palju sõjalist abi on USA valmis andma ja kui palju see maksab.

Esialgu tahab USA Zelenskõi väitel «iga dollari eest saada tagasi kaks». «Mulle pole keegi suutnud veel vastata: kui USA müüb relvi Iisraelile, Katarile, Saudi Araabiale, Araabia Ühendemiraatidele, siis kas nad teenivad ka 100 protsenti [kasumit]?» küsis Ukraina president.

Zelenskõi sõnul sooviks ta kõiki neid küsimusi arutada isiklikult Trumpiga. Ta lisas, et praegu käib maavarade lepingu tingimuste aktiivne arutamine. «Enam pole 500 miljardit ega protsente. Näete, me liigume edasi,» väitis Zelenskõi.