Saada vihje

ARP EERIK REINDLA Lääneriigid peavad muutma oma taktikat Liibüas, et takistada Venemaad Vahemerel ja Sahelis

Copy
Süüria mässulised Venemaa poolt renditud Hmeimimi sõjaväebaasi juures 29. detsembril 2024. aastal.
Süüria mässulised Venemaa poolt renditud Hmeimimi sõjaväebaasi juures 29. detsembril 2024. aastal. Foto: AAREF WATAD/AFP/Scanpix

Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida on Venemaa jaoks võtmetähtsusega regioon. Kreml võib oma haaret pidevalt laiendades ka kaasneva raskuse all kokku kukkuda, kuid sellele ei tasuks lootma jääda, kirjutab Tartu Ülikooli tudeng ja Rahvusvaheliste suhete ringi liige Arp Eerik Reindla.

Eesmärk peaks olema probleemi algpõhjuse lahendamine. Lääs toetab hetkel nõrka ja korruptsiooniprobleemidega Tripoli valitsust, mis ilmestab hetkeolukorda Liibüas, kus rahvusvahelised organid üritavad sõlmida kokkuleppeid praegu võimul oleva poliitilise eliidi vahel. Selle asemel tuleks töötada välja demokraatlikum protsess, mis laseb suuremal osal elanikkonnast mõjutada seda, kes nende riiki valitsevad.

Lääneriikide vigast taktikat võtab hästi kokku Liibüa mõttekoja Sadeqi instituudi direktori Anas El Gomati sõnad Al-Jazeerale. «Lääs ja ÜRO mängivad Liibüas diplomaatilist teatrit, samal ajal kui riik laguneb [---]. Neil on tööriistakomplekt, mis kogub tolmu. Selle asemel, et avaldada survet, võimaldavad nad korruptsiooni, legitimeerides neid, kellel puudub valimisvolitus või poliitiline usaldusväärsus,» ütles El Gomati. Lääne tegevusetust ja Liibüa nõrka ja lõhestunud poliitilist maastikku on kärmas ära kasutama Moskva.

Tagasi üles