/nginx/o/2025/03/04/16694601t1h9910.jpg)
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitas täna viiest osast koosneva plaani umbes 800 miljardi euro mobiliseerimiseks Euroopa kaitseks ja andmaks Ukrainale kohest sõjalist toetust pärast seda, kui Washington abi peatas.
«See on hetk Euroopa jaoks ja me oleme valmis suurendama,» teatas von der Leyen Brüsselis.
«Meil on käes uus ajastu,» ütles von der Leyen kirjas, milles tutvustas EL-i liidritele kava kaks päeva enne ühenduse tippkohtumist, mille eesmärk on tugevdada ühistegevust Euroopa ja Ukraina julgeoleku toetamiseks pikemas perspektiivis.
«Euroopa seisab silmitsi selge ja tajutava ohuga ulatuses, mida keegi meist pole näinud meie täiskasvanu elu ajal.»
Programm «Euroopa taasrelvastamine («ReArm Europe») võib mobiliseerida ligi 800 miljardit eurot kaitsekulutusi turvalise ja vastupidava Euroopa heaks», ütles ta.
«Euroopa on valmis oma kaitsekulutusi oluliselt suurendama, et reageerida lühiajalisele kiireloomulisele vajadusele tegutseda ja Ukrainat toetada, kuid ka selleks, et võtta pikemas perspektiivis rohkem vastutust meie enda Euroopa julgeoleku eest,» vahendab Politico Euroopa Komisjoni presidendi sõnu.
Ursula von der Leyeni ettepaneku esimene osa on peatada karmid eelarvereeglid, et võimaldada Euroopa Liidu liikmesriikidel hoogsalt suurendada kaitsekulutusi.
«See võimaldab liikmesriikidel märkimisväärselt suurendada oma kaitsekulutusi, ilma et käivituks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus,» ütles ta ajakirjanikele, viidates protseduurile, mis sunnib valitsusi reeglite rikkumise korral alandama eelarvepuudujääki.
«Näiteks: kui liikmesriigid suurendaksid oma kaitsekulutusi keskmiselt 1,5 protsenti SKTst, võiks see nelja aasta jooksul luua ligikaudu 650 miljardi euro suuruse eelarvevaru,» selgitas von der Leyen pressiteates.
Ettepaneku teiseks osaks on uue laenuvahendi loomine kaitseinvesteeringuteks. «Selle raames antakse liikmesriikidele 150 miljardi euro ulatuses laene kaitseinvesteeringuteks,» teatas von der Leyen pressiteates.
«Põhimõtteliselt on tegemist parema kulutamisega – ja kulutamisega üheskoos,» ütles EK president. «Me räägime üleeuroopalistest võimekusvaldkondadest; näiteks õhu- ja raketitõrje, suurtükisüsteemid, raketid ja laskemoona droonid ning droonitõrjesüsteemid.»
«Selle varustusega saavad liikmesriigid ulatuslikult suurendada oma toetust Ukrainale. Seega koheselt sõjavarustust Ukrainale,» lausus ta.
Kolmas komponent hõlmab olemasoleva EL-i eelarve kasutamist «suuremate summade suunamiseks kaitsega seotud investeeringutesse».
See võimaldaks liikmesriikidele loa andmist suunata ümber vaesemate Euroopa riikide arengu toetamiseks mõeldud nn ühtekuuluvusfonde ja kasutada neid kaitseks.
Kaks viimast tegevusvaldkonda hõlmavad EL-i laenuandjat Euroopa Investeerimispanka (EIB), millelt EL-i riigid soovivad piirangute tühistamist laenamiseks kaitsefirmadele, ning säästu- ja investeerimisliitu toetamaks firmade ligipääsu kapitalile.