:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/07/16702606t1h78ed.jpg)
Pretsedenditu konverentskõne Brüsseli, Londoni, Ankara, Ottawa, Oslo ja Reykjaviki vahel, see, mis toimus eile hommikul, osutab, et etteaimamatuks muutunud USA käitumine on tekitamas omamoodi EL+ või NATO-formaati.
Nimelt helistasid Euroopa Ülemkogu president António Costa, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja ELi kõrge esindaja Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile ning Briti, Kanada, Norra ja Islandi peaministritele Keir Starmerile, Justin Trudeaule, Jonas Gahr Størele ja Kristrún Frostadóttirile, et raporteerida neile eelmisel päeval peetud ülemkogu tulemustest.
«Nad rõhutasid eriti koostööd samameelsete NATO partneritega nii Ukraina toetamise ja seal õiglase ja kestva rahu sõlmimise kui ka Euroopa julgeoleku ja kaitse mõttes,» kirjeldas jutuainest hiljem ajakirjanikele üks anonüümselt kõnelenud ELi ametnik. «President Costa kirjeldas ülemkogu järeldusi Ukraina osas, president von der Leyen samas keskendus kaitsega seotud punktidele.»
Sama ametniku jutu kohaselt tervitasid partnerriigid seda algatust ja tihedat koostööd. «Nad väljendasid oma otsustavust panustamaks ühispingutustesse Ukraina toetamisel, nagu ka koostöö tihendamisele kaitsevaldkonnas,» lisas ametnik. Ta märkis, et Costa lubas osalenutele, et selline koordinatsioon jätkub edaspidigi.
Ainus ELi-väline liider seekordsel ülemkogul oli Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Tema osaluseta – olgu siis videosilla vormis või Brüsselis kohal – pole toimunud ühtki ülemkogu alates Vene täiemahulise invasiooni algusest 2022. aasta 24. veebruaril. Traditsiooniliselt saab ukrainlane sõna ülemkogu avapäeval, enne kui ühenduse maade liidrid – presidendid ja peaministrid, Eesti puhul Kristen Michal – alustavad omavahelist diskussiooni.
Nagu varemgi prognoositi, said kõik 27 liikmesriiki sel ülemkogul omavahel kaubale selles, et ühenduse maad vajavad kiirkorras suuri summasid kaitsesse.
Samas valmistas mõnevõrra positiivse üllatuse, et Ukraina aitamise järeldusi toetas 26 liikmesriiki ja kõrvale jäi vaid Ungari peaminister Viktor Orbán.
Eelnevalt peljati, et tõrkujate leeri jääb ka Slovakkia valitsusjuht Robert Fico. Viimasega saadi aga kokkuleppele, kui ülemkogu järeldustest võeti välja Bratislava valitsusjuhile vastukarva olnud sõnad Vene gaasi kohta.
Itaalia peaminister Giorgia Meloni jäi aga ülemkogu järeldustega nõusse vaatamata sellele, et tema pakutud tunnustussõnu Donald Trumpi pingutustele saavutada rahu sinna sisse ei võetud. Väidetavalt üritas Meloni taas arutleda ka selle üle, et korraldada ELi-USA tippkohtumine, et taas Atlandi-üleseid suhteid üles ehitada, kuid sedagi ei võetud kuulda.
«Ungari on end isoleerinud ja isoleeritud riik ei lõhesta,» kommenteeris Budapesti kõrvale jätmist hiljem Costa. «Ungaril on teistsugune strateegiline lähenemine Ukrainale.»
Nagu nentis portaal EUObserver, tähendab Ungari kõrvale jäämine avaldusest tõenäoliselt ka seda, et järgmine ELi abipakett läheb Ukraina poole teele 26 riigi tahtekoalitsiooni poolt.