/nginx/o/2009/02/13/132989t1h2194.jpg)
Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev tervitas Türgi suurenevat diplomaatilist rolli Kaukaasias ja Musta mere piirkonnas, sest tema hinnangul näitas Gruusias eelmisel aastal puhkenud sõda, et USA sekkumine pole vajalik.
Medvedev tervitas Türgi rolli kasvu Kaukaasias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Medvedev tegi oma avalduse Türgi presidendi Abudullah Güli visiidi ajal. Türgi on ajalooliselt Venemaa rivaal, kuid pürib praegu Moskvaga lähedasemate sidemete poole.
«Loomulikult soovivad meie riigid tugevdada julgeolekut Kaukaasia regioonis ning kindlustada vajalik julgeolek Mustal merel. Selles oleme täiesti solidaarsed,» kinnitas Medvedev televisioonis näidatud kohtumisel Güliga.
«Me tervitame mitmeid algatusi, mida esitlesid meie Türgi kolleegid, kaasa arvatud julgeoleku- ja koostöökava Kaukaasias,» lisas ta, viidates Ankara diplomaatilisele initsiatiivile Gruusia-Vene sõja järel. «Me näeme väljavaateid selle elluviimiseks.»
Medvedev võttis kohtumisel lääne suunas väljakutsuva tooni, kõneldes «väliste jõudude» sekkumisest Kaukaasia olukorda, millega ta vihjas selgelt USA seisukohale separatistliku Lõuna-Osseetia pärast peetud Vene-Gruusia sõja küsimuses.
«Eelmise aasta augustikriis näitas kõigi regiooni riikide koostöö tähtsust selliste ohtude tekkimisel ning näitas, et me suudame selliste probleemidega ise hakkama saada, ilma väliste jõudude sekkumiseta,» sõnas Venemaa president, kes mullu augustis andis korralduse Gruusiat rünnata.
Gül avaldas omakorda lootust, et tema visiit Venemaale tugevdab suhteid kahe riigi vahel. «Venemaa ja Türgi on naaberriigid, kes arendavad oma suhteid vastastikuse usalduse baasil. Ma loodan, et see visiit annab meie suhetele uue iseloomu,» tõdes Gül.
Venemaa energiaministri Sergei Šmatko teatel on riigid lähedal suurte energialepingute sõlmimisele. Moskva loodab nimelt saada endale õiguse ehitada Türki uued tuumajaamad, mille maksumus võiks küündida paarikümne miljardi dollarini.
Samuti räägitakse võimalikest pikaajalistest lepetest, et müüa sellesse riiki Venemaal toodetud elektrit, mille maksumuseks võiks 15 aasta vältel kujuneda kuni 60 miljardit dollarit.
Venemaa on juba praegu suurim kaubanduspartner Türgile ning kahepoolse kaubavahetuse käive küündis mullu 37,8 miljardi dollarini. Moskva müüb sellele riigile ka 63 protsenti maagaasist ja 29 protsenti naftakütustest.